Kui teil on häda ja õnnetus minna perearsti juurde, millele te siis mõtlete? Küllap sellele, et annaks Jumal, et poleks vaja eriarsti juurde suunata. Sest nende kahe tegelase vahele jääb suur tü-hik, mille täitmiseks on vaja eelkõige tugevat tervist. Pigem siis juba end kuidagi haiglasse sokutada. See tava on vananenud mõtlemise tulemus, mis võib tõugata meie meditsiini hukatuse äärele. Diagnoosida saaks ka lihtsamalt ja odavamalt.

Akadeemik Ain-Elmar Kaasik ütleb, et teaduslikus plaanis jäi möödunud aastakümnetel arstiabi areng eksperimentaalmeditsiinist maha. Kliinikud tähtsustasid vaatlust ja arstikunsti osa. „Meditsiinis toimub üleminek empiiriliselt lähenemiselt teaduslikule. Teaduslik lähenemine meditsiini juhtimises võimaldab likvideerida haldussuutmatust,” kirjutas ta ajakirjas Eesti Arst möödunud aastal.

Tallinna diagnostikakeskus on meditsiiniasutus, kus arvestatakse, et kui raha on vähe, siis tuleb tõhusamalt tegutseda. „Ei tegelda ressursside ümberjagamisega süsteemi sees, vaid otsitakse sünergiat tekitavaid mehhanisme,” võtab diagnostikakeskuse juhatuse esimees Agu Kivilo kokku keskuse strateegia. Keerulisevõitu sõnastuse taga on tegelikult lihtne idee: arstiabi võt-melüli on diagnostika, mille või-malused on praegu koondunud haiglatesse. See on ressursi kallis kasutamine, sest uuringutele juurdepääs on raskendatud. Ükski riik poole nii rikas, et anda arstiabi haiglate baasil. Seega tuleb saavutada süsteem, et patsient saaks diagnoosi ilma haiglasse minemata.

Ülemöödunud aasta lõpul ja möödunud aasta alul võttis diagnostikakeskus koos Tallinna linnavalitsusega ette katseprojekti, mille käigus said patsiendid eriarsti otsuse keskmiselt 19 tunniga. Idee on selles, et arstilt saadaks abi võimalikult vara ja nii vähendada kallite haiglapäevade arvu. Asi õigustas end, ent katseks on see jäänud siiamaani. Inglismaal 1960. aastatel sõnastatud seadus „kui voodi ehitatakse, siis see ka täidetakse” iseloomustab ka Eesti praegust meditsiinikorraldust. Ometi annavad arvutustehnika ja sellel põhinev kommunikatsiooni areng arstiabile uued, sisuliselt teised võimalused. Näiteks on võimalik rajada intelligentsed teadmusbaasid, mis on arstile haiguse diagnoosimisel toeks. Jääb ära pidev ainult iseenese kogemusele toetumine ja diagnostilise jalgratta leiutamine.

Seepärast ongi vaja adekvaatset, kiiret terviseseiret ja kommunikatsiooni diagnoosimisel. Tallinna diagnostikakeskus on üle kahekümne aasta toiminud sellise raviasutusena, mille innovaatiline korraldus võimaldab edendada senisest säästvamat ja jätkusuutlikumat meditsiini. „Tuleb keskenduda enim surma põhjustavatele haigustele,” ütleb Kivilo, pidades silmas südame-veresoonkonna haigusi ja kas-vajaid.

Teaduse ja tehnoloogia areng võimaldab meditsiinil suunduda elundite seirelt rakkude, metaboliitide seirele. Meditsiinis üha enam rakendatav tipptehnoloogiline magnetresonantsmeetod ei võimalda mitte ainult kudesid kuvada, vaid teostada ka spektroskoopiat, iseloomustada täpsemalt rakkude molekulaarset olekut. Praegu tegutseb maailmas rohkesti keskusi, kus sellist tööd tehakse. Eesmärk on ühendada tehnilised võimalused ja teadusteadmised parema diagnostika ja ravi saavutamiseks.

Kuid Eesti haiglate käsutuses olevad kallid nüüdisaegsed magnettomograafid ei leia piisavat rakendust. „Kõik üldhaiglates olevad magnettomograafid on alakoormatud,” kõlas riigikontrolli auditi aruandes riigikogule 4. septembril 2008. Selles tõdeti ka, et üheksal magnettomograafil tehakse palju ebavajalikke uuringuid, iga uuring aga maksab umbes 3000 krooni.

Diagnoositakse rakkude tervist

Tallinna diagnostikakeskusel on nüüdisaegsed magnettomograafid ja soliidne kogemus avastada nende abiga mitmesuguseid haigusi. Omandatud oskused võimaldavad luua ekspert-süsteemi, mis toetuks nüüdis-aegsele arvutiteadusele ja ühitaks Eesti meditsiinikeskuste ja maailma kogemused. Plaanis on koos partnerite Tallinna tehnikaülikooli informaatikainstituudi ja AS-iga Skriining uurida, kuidas sellist meditsiinilist ekspertsüsteemi luua.

Meil on maailmatasemel magnetresonantsspektroskoopiat (MRS) uuriv teadlaste koolkond, mis on põhiliselt koondunud keemilise ja bioloogilise füüsika instituuti. Nende meetod põhineb samal füüsikalisel alusel mis magnetresonantstomograafia. Idee on selles, et tugevas magnetväljas oleva vesiniku aatomi tuuma ehk prootoni resonantsnähtused võimaldavad näha, millises keskkonnas prootonid asuvad ehk teisisõnu eristada elusorganismi kudesid. Nõnda saab avastada lausa ühemillimeetrise läbimõõduga haiguskoldeid, mis annab võimaluse senisest varasemaks diagnoosiks ning seega ka edukamaks ja odavamaks raviks.

Arvutustehnikata siin ei pääse, sest silmaga kollete hindamine on subjektiivne. MRS-meetodis saadakse spektrid, mida arvutis töödeldakse. Võrreldes neid spektreid andmebaasiga, saab juba objektiivselt leida, millise haiguskoldega on tegu ja kuidas seda paremini ravida.

Raku tasemel diagnoosimine tähendab tegelikult raku ainevahetuse tervislikkuse kindlakstegemist. Andmevahetuse saaduste ehk metaboliitide andmebaas sisaldab praegu üle 6500 nimetuse ja täieneb pidevalt. Nõnda siis määratakse MRS-meetodiga metaboliit ja selle sisaldus haiguskoldes, võrreldakse seda tüüpiliste kudede ja haigusprotsessidega ning nõnda saadaksegi teada haigust põhjustavate protsesside omavahelised seosed ja suundumused: kas haigus areneb või taganeb.

Praktikas näeb see välja nõnda, et magnettomograafil tehakse kindlaks võimalik haiguskolle, mida seejärel uuritakse MRS-meetodil täpsemalt ja kvantitatiivselt.

„Arvutiteaduse printsiipide kasutamine rakendusuuringutes aitab arendada tehisintellekti ja toetuda maailma kogemustele, et aidata arsti toetava meditsiinilise ekspertsüsteemi loomist. See omakorda suurendab hüppeliselt arstiabi tõhusust,” võtab Agu Kivilo kokku.