Kui palju eestimaisena näivat toitu pärineb tõesti Eestist? Kui tootjatega rääkida, siis jääb kõlama, et kui vähegi võimalik, võetakse tooraine siiski Eestist, kuid kõik siinne ei ole nii värviline, maitsev ega kvaliteetne kui vaja või siis on seda lihtsalt vähe.

Eesti hernes pole magus

Näiteks Salvest toob piiri tagant vaid murakaid, herneid ja paprikat. Seda põhjusel, et murakaid pole Eestis piisavalt ning paprika siin lihtsalt ei kasva. Eesti herned pole aga eraldi söömiseks piisavalt magusad ning need tuuakse Ungarist (supi sisse paneb Salvest siiski kodumaiseid herneid). “Kõige muu jaoks on meil kohalike põllu- ja talumeestega lepingud, mis sõlmime veebruaris.”

Puu- ja köögiviljade hulgimüügiga tegelev AS Rigual müüb nii palju kodumaiseid juurvilju, kui siinsed tootjad võimaldavad. Riguali ostujuhi Sergo Sarapuu sõnul on tunda, et nii kaupmehed kui ka tarbijad eelistavad eestimaist. “Aga siis, kui importkaup on odavam ja näeb suurem ja kenam välja, tunnen, et liigub import,” möönab ta. Kartul, peet, kaalikas, porgand on kõik Eesti põldude viljad, ütleb Sarapuu. Vähemalt seni, kuni neid jagub.

Kui Eesti porgand otsa saab – juunis, ennustab Sarapuu –, tuleb seda mujalt tuua, sest porknata ka ei saa. Paradoksaalsel moel tuuakse aga piiri tagant sibulaid, mida Peipsi ääres peaks küll piisavalt kasvama. “Eesti sibulakasvatajad ei paku oma kaupa. Kui nad ise pakuksid, nii et sibul oleks kindla regulaarsusega meil laos, siis kindlasti võtaksime,” lubab Sarapuu.

Kodumaistest puuviljadest, mida hulgifirma müüb, võiks tema sõnul mainida vaid õunu, muude osa on äärmiselt väike.

Keedis tuleb mujalt

Balbiino, kes valmistab peamiselt jäätist ja kohukesi, teeb arendus- ja kvaliteedijuhi Merike Pärna sõnul koostööd kõigi Eesti suuremate piimatootjatega ning Eestist ostetakse kõike, mida saab: koort, võid, lõssi- ja vadakupulbrit, samuti moosi ja vahvlit. Mujalt tuleb tellida šokolaadiglasuur, rosinad, suhkur, glükoosisiirup, taimsed rasvad ja paraku ka keedis. Rosinaid-pähkleid ostetakse Eesti tarnijailt, glasuur ja keedised tuuakse otse Euroopa suurtootjailt.

Jäätise kõrval tegeleb Balbiino sügavkülmutatud viljade müügiga – neile kuulub kaubamärk Härmavili, mis sisaldab küll Poolas kokku pandud sügavkülmutatud vilju, kuid Pärn kinnitab, et see on Eesti bränd ja kasutatakse eestlaste retsepte. “Võiks küll kasutada Eesti juurvilju, aga me ei saaks siit sellist sortimenti. Siin pole võtta rooskapsast, nuikapsast… Hortex, kust Härmavili tuleb, on omasuguste hulgas üks suuremaid, kuulsamaid ja sertifitseeritumaid,” teab Pärn.

Ploomid juuakse ära

Ka Põltsamaa Felixi juhataja Anti Orav kinnitab, et toormaterjali hankimisel järgitakse põhi-mõtet osta võimalikult palju Eestist. Piiranguks on kvaliteedinäitajad ja kogused. “Siit võtame kõik viljad, mida on võimalik saada vajalikus koguses ja kvaliteedis: marju, aedvilju valmistoidu sisse – kapsaid, peete, kartuleid, porgandeid –, õunu mahla jaoks, kõrvitsad, kurgid. Veinitooraine on samuti kohalik,” loetleb Orav.

Mujalt tuuakse apelsine ja muid troopilisi vilju, ka ploome ei saa Eestist vajalikus koguses. “Eesti ploomikasvatus ei kanna välja seda, mis siin mahlana ära juuakse,” nendib Orav. Ka tomateid pole Eestis tööstuslikus koguses. Samas ostab Põltsamaa Felix siit maasikaid, vaarikaid, musti sõstraid, mustikaid ja jõhvikaid.

Eesti kalad sorteerimata

Viru Kalatööstuse juhataja Toomas Aul peab tooraine päritolust olulisemaks kvaliteeti ning kuna Eesti kalurid oma kala ei sorteeri, ei saa neilt osta. Tavaliselt on kilu- ja räimelaaris üks kuni viis protsenti alamõõdulisi kalu ning need peab välja sorteerima. “Et mitte tsehhis lisatööd teha, ostame pisut kallimat, aga puhastatud toorainet,” põhjendab Aul, miks Läänemerest püütud kilu ja räime ostetakse Soomest ja Rootsist.

Olulised on vilja omadused

Kvaliteedi nimel peab mujalt toorainet tooma ka kuivainetega tegelev AS Balti Veski. Ostujuht Robert Kallion räägib, et Eestist pärineb firma kasutatav täisteranisutang, herned, oad ning nisu. Kollast hernest on Eestis vähem kui rohelist, kuid kuni seda on, ostab Balti Veski seda siit. “Eelistan, ja turg ka eelistab Eesti hernest. Maitsvam kui Leedu oma,” teab Kallion.

“Ostame viljasalvedest, kuhu tuuakse vili kokku nii Eestist kui ka mujalt. Minu jaoks on tähtis, et ostan Eestist,” ütleb Kallion. Ennekõike on oluline, et vili oleks vajalike omadustega.

Eestikeelne pakend eksitab

•• Manni-nimelised makaronid tehakse Leedus, ärge laske end eksitada pakil olevast kodumaisest kirjast “Lapsesuu ei valeta”.

•• Samamoodi ei ole maisimanna “Kati” mitte meie, vaid Ungari Kati.

•• “Ekstra kvaliteeti” lubava kirjaga pakis olev sool on pärit Valgevenest. Eesti toodang on aga nii Felixi kui ka Salvesti hapukurgid, Salvesti kirjaga hernekonservid on aga toodetud Ungaris, ehkki meie Salvesti tellimusel.

•• Sama lugu on Felixi tomatiketšupiga – toodetud Leedus Põltsamaa Felixi tellimusel. Mõte Eestist, aga tomatid leedulastelt. Härmavilja kaubamärgiga illustreeritud ilusa nimega pakendites on aga Poolast pärit kapsad-porgandid.