Eero Spriit sundis ema hääleharjutusi tegema
Teatrijuht ja lavastaja Eero Spriidi (50) ema, eluaegne ajakirjanik Ester Spriit (76) ütleb, et kui ta uksest sisse astub, ei jäta poeg teda kunagi kallistamata. Edgar püüab emast rääkides tundeid vaos hoida. Hingesidemest annab tunnistust ühiselt välja antud raamat "Tähe valgus" Ester Spriidi luuletuste ja maalidega.
"Minu ema on hingelt kunstnik, kes elab enda loodud vaimses maailmas," räägib Eero. Ometi pidi habras ja kunstilembeline naine kord saama üleöö väga tugevaks. "Olin 8-aastane, kui ema ja ajakirjanikust isa lahku läksid. Ema pidi mind ja õde Sirjet üksinda kasvatama ning minema palgatööle."
Ester tunnistab, et tema lapsed on pidanud ise kasvama. Töölt televisioonist, kus ta toimetas Aktuaalset Kaamerat, muusikasaateid ja otse-eetrisse minevaid telelavastusi, ta enne südaööd koju ei pääsenud. "Lapsi juhendasin telefoni teel: "Pane müts pähe. Soojenda suppi." Vabadel päevadel võttis pereema laulmistunde. "Pidin õhtuti tegema hingamisharjutusi. Lauljate klassikaline trenn käib nii – oled selili, hingad sügavalt sisse ja seejärel hästi aeglaselt välja. Eero oli sellega nii harjunud, et ei saanud ilma selle rituaalita und ja tuletas mulle ilmast ilma neid harjutusi meelde."
Öösiti tudeeris pereema ajakirjandust. See oli raske aeg, tema väikesed lapsedki mõistsid seda.
"Käisime tihtilugu Valdeku saunas, sest meil ei olnud kodus vanni. Eero oli juba liiga suur poiss (üheksa-aastane), et minu ja oma õega koos pesta. Lugesin talle sõnu peale, et ta ennast tulise veega ei kõrvetaks ja pärast sauna ilusasti pingi peal istuks. Saunast tulles leidsin Eero kuidagi sügavalt mõttes olevat. Kui siis läbi lumise metsa koju jalutasime, ütles ta vaikselt: "Ema, sa peaksid ikka endale ühe sõbra leidma." Kurgus läks karedaks."
Ema märkas, et Eero üritas tihtipeale tema tuju parandada. "Tuli oma toast, triibuline vannilina ümber, ja mängis idamaa naist. Usun, et ka sõprade hulgas oli tal naerutaja roll."
Loomeinimese kohta orienteerub Eero hästi ka maistes asjades. Parandab ise kraani ära, kui vaja. Lõpetas raadio erialal isegi tehnikumi. "Poisikesena remontis ta jalgratast ja motorollerit, vana raadioaparaat oli tal lauale laiali laotatud. Kord kodutänava otsa jõudes kuulsin põrgulärmi. Mida lähemale majale jõudsin, seda enam sain kinnitust kahtlustele, et mürtsuvad helid tulevad meie kodust. Beatlesi laulud olid viimase detsibelli peale keeratud ja korteri aknad pärani.
Hiljem, kui omaette neid laule ümisesin, pani poeg väga imeks, kust mina sellist muusikat tean.
Ester Spriit usub, et tema lastel on olnud hea kodu. "Meil on alati käinud külas palju kultuuriinimesi." Eero sõjaväeaastatel hoolitses ema, et pojal vaimutoitu jätkuks: "Saatsin talle uuemat eesti kirjandust, et ta keelt päris ära ei unustaks. Tema kirjutas mulle vastu. Olen kõik kirjad alles hoidnud ja andsin need hiljaaegu Eerole üle."
Nooruslik ja reibas daam Ester Spriit kuulub praegu Ajakirjanike Liidu juhatusse, kirjutab luuletusi ja maalib. Ta mõtleb, et elu teeb imelikke ringkäike: Eero on praeguseks jõudnud sinna, kust tema kunagi alustas – televisiooni. Seetõttu peab ta poja valimist ETV meelelahutussaadete peaprodutsendiks endagi jaoks tähenduslikuks sündmuseks.
