1980ndate algusest kui raskekujulise akne ravim müüki tuli, on selle ümber olnud palju kära. On räägitud, et ravimit võtnud patsientidel on see põhjustanud depressiooni, psühhoose ja suitsiidset käitumist. Keemilist reaktsiooni, mis võinuks seda põhjustada, ei suudetud aga avastada.

Nüüd avaldas neuropsühhofarmakoloogia ajakiri (Neuro-psychopharmacology) Briti ja USA teadlaste uuringu tulemused, kus nimetatud ravimit katsetati kuus nädalat hiirte peal. Sõltumatud teadlased avastasid, et kuigi hiirte füüsilises võimekuses muutusi ei toimunud, veetsid sellest hoolimata närilised märgatavalt enam aega liikumatult. Näriliste stressitaluvuse mõõtmised näitasid, et ravim suurendab hiirtel depressiivset käitumist.

Ravimil on kõrvalmõjud

Dr Sarah Bailey Bathi ülikoolist rõhutab, et lisauuringuteta on raske öelda, kas mõju inimestele võib olla sarnane. Samas on ta veendunud, et avastus on oluline samm edasi mõistmaks, et ravimil on ajufunktsioonidele suurem mõju kui varem arvati.

Nahaarst Kersti Rüütli sõnul esineb Eesti noortel aknet üsna palju, aga arstile jõutakse alles paar aastat hiljem. Enne katsetatakse kõiki reklaamides tutvustatavaid imevahendeid.  

“Kasutame ravimit Roaccutane väga palju ja väga edukalt. See on praktiliselt ainuke pääsetee inimesele, kellel on raskekujuline akne,” ütleb Kersti Rüütel. Rüütli sõnul on ravimil palju kõrvalmõjusid, kuid need taanduvad tavaliselt ravi käigus, sest patsiendid kohanevad ravimiannusega. Kõrvaltoimetest esinevad kõige sagedamini naha ja limaskestade kuivus. Kuivust aitab vähendada niisutava kreemi regulaarne kasutamine ravi ajal. Ravimikogus määratakse vastavalt kehakaalule.

Ravim sisaldab toimeainena isotretinoiini, mis on A-vitamiini derivaat. Seepärast ei kirjutata seda välja rasedatele. Ravimi võtmise ajal on rasestumine keelatud, sest põhjustab loote väärarenguid. Naised, kellele nahaarst on ravimi välja kirjutanud, kombineerivad seda rasestumisvastaste pillidega.

Ka Eestis viidi läbi uuring

“Paari aasta eest viidi Eestis Roaccutane kasutavate patsientide seas läbi uuring ning sellest ei tulnud küll välja seda, et keegi oleks kannatanud depressiooni all. Viimast põhjustab pigem vinni-punniline nägu,” lisab Rüütel.

Ravimi toimeaine kuulub retinoiidide rühma ja on struktuurilt lähedane retinoolile (vitamiin A). Kui teadlased arvasid varem, et retinoidid on olulised vaid närvisüsteemi arenguks, siis praegu on kasvanud huvi retinoidide kui täiskasvanu aju eri osade regulaatorite vastu, ütleb Sarah Bailey.

“Et meie uuring on esimene, kus demonstreeritakse, et retinoidid on võimelised mõjutama depressiivset käitumist, võivad need ühendid mängida ka rolli Alzheimeri ja skisofreenia puhul,” usub Sarah Bailey.