Güne­ko­loog uu­rib vi­sii­di­le tul­nud noo­relt nai­selt, kui­das elu on va­he­peal läi­nud. Kas ka­su­ta­te ju­ba ka ra­ses­tu­mis­vas­ta­seid va­hen­deid? – Jah. – Mi­da? – Pil­le. – Mis pil­le? – Pi­kem vai­kus ja kim­ba­tus. Ei tea­gi täp­selt. – Kom­bi­nee­ri­tud? Mi­ni­pil­lid? püüab arst ai­da­ta. See on ju veel kee­ru­li­sem kui pen­sio­ni­sam­mas­te värk. – Ei tea. Aga öel­ge neid tab­let­ti­de ni­me­sid, äk­ki tu­leb mõni tut­tav et­te. Arst hak­kab sel­le pea­le naer­ma, sest ni­me­ki­ri on üpris pikk.

Nai­sed, kes tea­vad täp­selt, mi­da peab si­sal­da­ma nen­de näokreem, ei tea tih­ti­pea­le, mis pil­le nad täp­selt igal õhtul sis­se võta­vad. Tead­ma­tu­sest on le­vi­nud ka pal­ju müüte: pil­lid pi­da­vat li­sa­ma ke­ha­kaa­lu, suu­ren­da­ma kar­va­kas­vu, pärs­si­ma kirg­lik­kust, et va­he­peal peaks tab­let­ti­dest n-ö puh­ka­ma või et pä­rast tab­let­ti­de võtmist ei saa ko­he ra­ses­tu­da.

As­jas­se ai­tab sel­gust tuua Me­di­co­ver Ees­ti nais­tearst Kat­rin See­men. Et ra­ses­tu­mis­vas­ta­sed tab­le­tid on tu­rul ol­nud ju­ba aas­takümneid, siis tea­tak­se, et neil on vä­ga hea ra­ses­tu­mis­vas­ta­ne efekt. „Nai­sed ei pea­gi pil­li­des si­sal­du­va­te hor­moo­ni­de si­sal­dust täp­selt tead­ma, sel­leks on eks­per­did. Laias laas­tus ja­gu­ne­vad pil­lid kom­bi­nee­ri­tud ja mi­ni­pil­li­deks,” ütleb See­men.

Kom­bi­nee­ri­tud pil­lid on ka­he nais­su­gu­hor­moo­ni kom­bi­nat­sioon: öst­ro­geen ja pro­ges­ta­geen. Kõiki­des pil­li­des on sa­ma öst­ro­geen, kuid ges­ta­geen­ne kom­po­nent on eri­nev. Kom­bi­nee­ri­tud pil­lid kind­lus­ta­vad kor­rapä­ra­se ve­rit­su­se, mis on võr-rel­des ta­va­li­se menst­ruat­sioo­ni­ga lühem, väik­se­ma ve­re­hul­ga­ga ja vä­hem va­lu­lik. Tsükli­ga seo­tud pin­ge rin­da­des ja tei­sed menst­ruat­sioo­nieel­sed tun­nu­sed kao­vad. Pil­le tu­leb võtta iga päev enam-vä­hem sa­mal ajal skee­mi jär­gi. Õi­gel ka­su­ta­mi­sel on ra­ses­tu­mis­vas­ta­ne tõhu­sus 99,9%. Ju­hul kui pil­li võtmi­se­ga hi­li­ne­tak­se vä­hem kui 12 tun­di, säi­lib ra­ses­tu­mis­vas­ta­ne kait­se. Kui aga enam, peab unus­ta­tud tab­le­ti ko­he sis­se võtma ja järg­ne­val seits­mel päe­val ka­su­ta­ma ra­ses­tu­mi­se väl­ti­mi­seks ka kon­doo­mi. Kon­doo­mi peab ka­su­ta­ma ka an­ti­bioo­ti­ku­mi­kuu­ri ajal, sa­mu­ti nõrges­ta­vad pil­li­de toi­met lah­tis­tid ja kõhnu­misp­re­pa­raa­did, ka ok­sen­da­mi­ne ja kõhu­lah­ti­sus. Ap­tee­ki­des on kom­bi­nee­ri­tud pil­le üle ka­hekümne ni­me­tu­se.

Mi­ni­pil­lid si­sal­da­vad hor­moo­ni­dest vaid pro­ges­ta­gee­ni ja kait­se­vad ra­se­du­se eest ai­nult siis, kui tab­le­tivõtmi­se ae­ga­dest ran­gelt kin­ni pee­tak­se. Mi­ni­pil­li­de­ga esi­neb sa­ge­da­mi­ni eba­re­gu­laar­seid ve­rit­su­si, eri­ti esi­mes­tel ka­su­ta­mis­kuu­del. Neid ka­su­ta­tak­se ena­mas­ti pä­rast sünni­tust, ime­ta­mi­se ajal. Mi­ni­pil­lid so­bi­vad ka nais­te­le, kel­le­le kom­bi­nee­ri­tud pil­lid ei so­bi. Neid soo­vi­ta­tak­se nais­te­le, kes suit­se­ta­vad, kel­lel on kõrge ve­rerõhk või mig­reen. Mi­ni­pil­le võetak­se iga päev sa­mal ajal. Ju­hul kui pil­li võtmi­se­ga hi­li­ne­tak­se üle 12 tun­ni, vä­he­neb ka ra­ses­tu­mis­vas­ta­ne kait­se.

Esimese pilli valik

Esi­me­si pil­le mää­ra­tes uu­rib arst, mis hai­gu­si on va­rem põetud. Mõnin­ga­tel juh­tu­del män­gib rol­li ka va­nus. Näi­teks üle 35-aas­tas­te­le suit­se­ta­va­te­le nais­te­le ei so­bi kom­bi­nee­ri­tud pil­lid, sest need suu­ren­da­vad olu­li­selt süda­me- ja ve­re­soon­kon­na­hai­gus­te ris­ki. Nei­le so­bi­vad pi­gem mi­ni­pil­lid.

Kui tab­let­ti­de võtmist alus­ta­tak­se, siis esi­me­sel ka­hel kuul or­ga­nism al­les har­jub nen­de­ga – võib ol­la ker­get ii­vel­dust ja vä­hest mää­ri­mist tsükli kes­kel. „Ei ta­su ko­he mõel­da, et need pil­lid ei so­bi,” li­sab See­men. Mõni nai­ne ar­vab aga ju­ba sel­le põhjal, et tal­le üld­se pil­lid ei so­bi, või uu­rib sõbran­na käest, mi­da too ka­su­tab. Häi­re­kel­la ta­sub lüüa siis, kui kol­man­da tsükli ajal esi­neb ik­ka veel eba­kor­rapä­rast ve­rit­sust või pea­va­lu. Siis tu­leb ars­ti­ga aru pi­da­da ja proo­vi­da tei­si pil­le.

See­me­ni sõnul tea­vad nai­sed vä­hem ka sel­lest, et pil­li­del on muid po­si­tiiv­seid li­sa­toi­meid: näi­teks la­hen­dab osa neist ak­nep­rob­lee­mi ja ai­tab lee­ven­da­da pre­menst­ruaal­set sünd­roo­mi.

„Ees­ti nai­sed on head pil­livõtjad ja on nei­le truuks jää­nud. Nad ta­ha­vad küll ka kõike uut proo­vi­da – tu­perõngast ja plaast­rit. Aga pil­lid so­bi­vad pal­ju­de­le, sest hoia­vad tsükli kor­rapä­ra­se­na ja mõju­vad sood­salt na­ha­le, sa­mu­ti on pil­li­de­ga kõige liht­sam päe­vi ni­hu­ta­da.”

Müüdid on ja jäävad

Esi­me­sed ra­ses­tu­mis­vas­ta­sed pil­lid loo­di 1958. aas­tal. Need ta­ga­sid küll usal­dusväär­se kait­se ra­se­du­se eest, ent neil oli ka tu­gev kõrval­toi­me. Mood­sad kom­bi­nee­ri­tud hor­mo­naal­sed pil­lid si­sal­da­vad mi­tu kor­da vä­hem öst­ro­gee­ni ja uut tüüpi ges­ta­gee­ne ning va­ra­se­mad prob­lee­mid on sel­le­ga sel­ja­ta­tud.

Ent ar­va­mus, et pil­li­de võtmi­ne soo­dus­tab kar­va­kas­vu, on siis­ki vi­sa ka­du­ma. Ka peab See­men ru­ma­laks ar­va­must, et tab­let­ti­dest peaks va­he­peal puh­ka­ma ja te­ge­ma näi­teks kuua­ja­se pau­si. „Sel­le tu­le­mu­sel võib nai­ne vaid soo­vi­ma­tult ra­ses­tu­da,” hoia­tab ta. Üht­la­si tu­leb pil­li­de võtmist uues­ti alus­ta­des taas üle ela­da ku­ni kaks kuud kes­tev or­ga­nis­mi ko­ha­ne­mi­se pe­riood.

Dok­tor lükkab ümber ar­va­mu­se, et tab­let­te peaks va­he­peal va­he­ta­ma – kui need koos­ti­selt nai­se­le so­bi­vad, siis po­le va­he­ta­mi­ne mil­le­ga­gi põhjen­da­tud.

Aga kui­das on lood ra­ses­tu­mi­se­ga? On neid, kes ar­va­vad, et pä­rast pil­li­de võtmi­se lõpe­ta­mist peab ra­ses­tu­mist kaua oo­ta­ma. On neid, kes tea­vad, et see võib juh­tu­da ju­ba järg­mi­sel kuul. Seemeni sõnul sõltub kõik nai­se or­ga­nis­mist. Kui tsükkel oli en­ne pil­li­de võtmist kor­rapä­ra­ne, on tõen­äo­li­ne jää­da lap­seoo­te­le ju­ba esi­mes­tel kuu­del pä­rast pil­li­dest loo­bu­mist. Kui aga va­rem esi­nes tsüklih­äi­reid, võib mu­na­sar­ja­de töö taas­tu­mi­ne ae­ga võtta ja soo­vi­tud ra­se­dust peab kauem oo­ta­ma.

Pillide kasutamine ei mõjuta naise viljakust

•• Tänavu mais avaldatud värsked uuringuandmed näitavad, et rasestumisvastaste pillide võt-mise lõpetamine ei mõjuta viljakust ebasoodsalt ega soodsalt.

•• Uuringu käigus vaadati üle aastail 1960–2007 avaldatud uuringute tulemused, mis käsitlesid viljakuse taastumise aega pärast pillide kasutamise lõpetamist. Viljakuse taastumine 12 kuu jooksul pärast vahendite kasutamise lõpetamist oli sarnane (72–94%) emakasiseste vahendite, ainult progestiini sisaldavate pillide ja kondoomide kasutamise ning bioloogilise meetodi järgse viljakuse taastumisega.

•• Viljakust ei mõjutanud ka pillide pikaajaline tsükliline kasutamine. 

•• Kõnealune ülevaade keskendus küll peamiselt 12-kuulise perioodi viljakusele, ent autorid mainisid siiski, et esimesel kolmel kuul pärast rasestumisvastaste pillide kasutamise katkestamist võib viljakuse taastumine veidi aega võtta.

•• Suu kaudu manustatavad rasestumisvastased vahendid ei kahjusta viljakust isegi siis, kui neid kasutatakse pikema aja vältel või annustakse pidevalt. Pillidest „puhkamine” pole hea mõte, välja arvatud juhul, kui soovitakse rasestuda või kui naine soovib/peab rasestumisvastast vahendit vahetama.

Hormoonide toime

•• Kombineeritud hormonaalne kontratseptsioon (pillid, plaaster või rõngas): naissuguhormoonid östrogeen ja progestageen imenduvad verre ning saadavad ajuripatsile signaali, et hormoone pole vaja toota. Ajuripatsi hormoonid omakorda kutsuvad esile munaraku arenemise ja küpsemise. Kui ajuripats hormoone ei tooda, siis munarakk ei küpse ja ovulatsiooni ei toimu. Nii toimivad kõik kombineeritud vahendid.

••Veel kasutatakse raseduse vältimiseks ainult kollaskehahormooni sisaldavaid vahendeid. Näiteks hormoonspiraali. Sel juhul viiakse hormoon väikese kapsliga naise emakasse ja see toimib peamiselt emakas. Hormoonspiraali soovitavad arstid pärast sünnitust rasedusest hoidumiseks, sest see on tõhus ja lapsele ohutu.