Eesti teadlased panustavad tulevikuravimitesse
Vastus peitub järgnevas analoogias. Näiteks geneetikud manipuleerivad geenidega, et mõjutada arengut organismis, ja üritavad tuvastada, mis geenid eri protsessides osalevad. Keemiline bioloogia kasutab põhimõtteliselt sama nippi. Selle vahega, et arengu ergutamiseks või pidurdamiseks manipuleeritakse protsesse keemiliste ainetega. Sellise töö tulemused leiavad laialdast kasutust eriti ravimitööstuses.
Keemilise bioloogia tippkeskus Tartus ühendab endas tipptasemel keemikuid ja biolooge, kes tegelevad viiruste uurimise, ühendite sünteesimise ja lausa arvutikeemiaga.
Tippkeskuse juht, Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi professor Tanel Tenson juhib uurimisrühma, mis uurib bakteriaalseid infektsioone ja antibiootikume. See on ala, mille avalikkusele kõige enam nähtav osa kajastub ravimitööstuses. Lihtsustatult on antibiootikumide näol tegemist bakteri rakus valkude sünteesi pidurdajatega. Kui see protsess paharetist bakteris kinni saadakse, on haigusel kriips peal.
Et aga olemasolevate bakterite üleslugemiseks ei piisaks isegi kõigi eestimaalaste sõrmedest ja varvastest, siis võib öelda, et antibiootikumide loojate töö ilmselt selle inimpõlvega otsa ei saa. Pealegi vajab inimkond ilmselt üha uusi antibiootikume, sest organismis tekib neile üsna kergesti resistentsus.
Ajuturg
Kui eelöeldu piisavalt kõnekas ei tundunud, siis võib töö mahu näitlikustamiseks kasutada arve. Arvatavalt kulub ühe uudse ravimi väljatöötamiseks kuni turule toomiseni keskmiselt kuni kümne miljardit Eesti krooni. Seega – juba lihtsalt antibiootikumide toime uurimine annab inimkonnale uusi teadmisi bioloogiast.
Eespool toodud suured arvud tekitavad muidugi küsimuse: kuna Eestist selliseid rahasummasid pilduvaid ettevõt-jaid ilmselt naljalt ei leia, siis milleks meile üldse selline tippkeskus? Tanel Tenson arvab, et vastus on üldises suhtumises ja ühiskonna väärtushinnangutes. Ehk millisena õieti soovitakse teaduse rolli ühiskonnas näha.
„Me tahame, et Eestis oleks kõrgtehnoloogiline majandus,” tõdeb Tenson. „Kõik räägivad innovatsioonist. Aga miskipärast arvatakse, et kui pillutakse vabaturumajanduslikke loosungeid, siis sellest piisab. Et kui siin on justkui madalad maksud, siis ülejäänu astub ise uksest sisse. Ei astu.”
Ent asi pole vaid teadusse panustatud rahasummades.
„Kõrgtehnoloogiline majandus ei tule, kui meil pole teadlasi ja insenere,” kinnitab Tenson. „Et keegi sellesse siin investeeriks, peaks ka spetsialistid kohapeal olemas olema. Meil käivad potentsiaalsed välismaa investorid praegu isegi majandussurutise ajal siin kiibitsemas. Kuni selgub, kui palju teadlasi ja doktorante meil on.
Ega selline äri ei teki niisama ülikoolide juurde. Sealt leitakse endale uut tööjõudu ja seal toimub ka ideedevahetus. Isegi kui see tuleb kallilt kas või konsultatsiooniteenusena sisse ostes. Ja see struktuur peaks meil siin juba olemas olema, kui me räägime innovatsioonist ja ootame investoreid.”
Bioloogilise keemia tippkeskus ongi üks osa projektist, mis võiks seni tegemata jäetut parandama hakata. Tippkeskusega seotud ettevõtteid on juba müüdud väljastpoolt tulnud investoritele, kes on otsustanud oma tegevuse Eestisse jätta ja siia uusi töökohti loonud.
„Meil on käsil mitmeid projekte, mis on käigus paralleelselt eri laborite vahel,” lisab Tenson. „Mida aeg edasi, seda täpsemalt oskame ka öelda, millisest projektist võiks lähiaastatel midagi tulla. Ka publikatsioonid on osa tulemusest. Kõike ei saa ravimitega parandada. Aga keskmine eluiga, keskmine aktiivne ja haigusevaba eluiga on ravimite tulemus. Mis sest, et üha rohkem inimesi elab ebatervislikumalt kui varem, sööb krõpsu ja läheb paksuks, eluiga ikka tõuseb. Ravimid on siin olulised mõjutajad. Tegevust jätkub aasta-kümneteks.
Vähiprobleemid on siiani lahendamata, aga inimesed tahavad, et neid aidataks. Me võime pealtnäha uurida samu asju, mida ka teistes maades. Aga me võime saada sootuks teised ja ehk isegi paremad tulemused. Teadus ei ole konkurentsivaba, muidu võiks laisaks jääda.”
Kuna bioloogiliste süsteemide orgaaniliste molekulidega mõjutamine on oluline nii ravimi- kui ka biotehnoloogiatööstuse seisukohalt, siis on keemilisel bioloogial ka selge rakenduslik väljund. Maailma tervishoiu seisukohalt on üks muret tekitavamaid probleeme nakkushaiguste levik. Näiteks võib tuua antibiootikumiresistentsuse leviku ja HI-viiruse muutumise ravimiresistentseks. Need probleemid ei lähe mööda ka Eestist, kus HI-viiruse nakkus on sagedane ja kus levivad antibiootikumiresistentsed tuberkuloositekitaja tüved.
Seetõttu keskendubki keemilise bioloogia tippkeskus nakkustekitajate uurimisele ja mõ-jutamisele. Tallinna tehnikaülikooli teadlased kavandavad ja loovad tippkeskusele uusi keemilisi ühendeid, mille mõju nakkustekitajatele katsetatakse Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudis. Uurimisprojekti kaudu saadakse uusi teadmisi nakkustekitajate bioloogiast ja võimalusest nakkusi uute keemiliste ühenditega mõjutada.
