Eesti tudengid välismaale õpetajaks
Möödunud nädalal kohtusid Tallinna ülikooli peahoones Eesti tudengite ja õpetajatega välisriikide tudengid. Tallinna koolidesse saabusid õpetajapraktikale noored inimesed Saksamaalt, Belgiast ja Hollandist. Vahetustudengid Tallinnast sõitsid õpetajatöö kogemusi saama pisut rohkem kui nädala eest.
Algselt TLÜ saksa keele õppetooli ja Saksamaa koolide vaheline projekt on aastatega kasvanud. Nüüd toob see meile õpilasi veel Belgiast, Hollandist, Hispaaniast ja Leedust, kuhu sõidavad paarinädalasele õpetajapraktikale ka meie tudengid. Sel semestril läksid Saksamaa, Belgia ja Hollandi koolidesse seitse TLÜ tudengit, kes harjutavad muusika, matemaatika, füüsika, inglise, saksa ja prantsuse keele õpetamist ning klassiõpetaja ametit. Saksamaa üliõpilased harjutavad Eesti koolides muusika ja saksa keele, belglased prantsuse keele ning hollandlased ühiskonnaõpetuse ja inglise keele õpetamist.
TLÜ akadeemiline prorektor Heli Mattisen peab praktikakogemust võõral maal kasulikuks. “See ei ole ainult õpetamis-, vaid ka suhtlemis-, elamis- ja toimetulekukogemus. Tudengid peavad võõral maal, võõra kultuuri ja haridussüsteemi iseärasustega hakkama saama, õppima kohanema ning raskustest üle olema.” Siiamaani pole Mattiseni sõnul ühtki arusaamatust või ebameeldivat vastukaja olnud, pigem vastupidi. “Kõikide osalejate emotsioonid on seniajani väga positiivsed olnud,” teadis Mattisen rääkida.
Saksamaale keeleõpetajaks
Eelmisel aastal käisid TLÜ-st Belgias ja Saksamaal õpetajapraktikal matemaatikat õppiv Kristi Leis ja viimase aasta saksa filoloog Kristi Agan, kes õpetas Saksa gümnaasiuminoortele nende emakeelt.
“Olin väikses Saksa linnas Kellinghusenis, kus proovisin saksa keele õpetamist. Kogemus ise oli väga hea ja igas mõttes õpetlik. Olen ka praegu saksa keele õpetaja, kuid sakslastele nende emakeele õpetamine enda n-ö esimeses võõrkeeles on ikka teine iva. Eks ta raske oli, ent arvan, et sain kenasti hakkama. Lisaks õpetamiskogemusele muutis see kogemus mind kui inimest üldisemaltki. Õppisin ennast paremini tundma. Enne olin selline häbelik ja kinnine, kuid nüüd tean, et teatud olukordades lihtsalt tuleb hakkama saada.
Õpetamispraktika andis ennekõike ellujäämise ja hakkamasaamise julgust, lisas palju enesekindlust ja iseseisvust, muutis mu avatumaks,” rääkis noor põhikooli ja gümnaasiumi saksa keele õpetaja Kristi Agan. Talle pakuti Saksamaal ka päris õpetajatööd.
Sama positiivselt meenutab oma õpetamiskogemust Belgias matemaatikatudeng Kristi Leis. “Belgia lastele polnud sugugi lihtne matemaatikat inglise keeles selgeks teha, kuid siiski oli see väga meeldiv ja õpetlik elamus. Tuli rohkem pingutada ning tunde ette valmistada, sest lisaks täppisteaduse keerukusele tugevdas barjääri ka võõras keel. Kokkuvõttes läks aga väga hästi,” kinnitas Leis
“Kindlasti läheksime iga kell tagasi,” ütlesid tüdrukud kui ühest suust.
Koostöö sujub
Iga üliõpilase praktika kestab neli nädalat, millest esimese ja viimase elab Eesti tudeng tema asemel Eestisse tuleva välistudengiga koos: üks nädal viibitakse ühe, teine nädal teise tudengi kodumaal. Teisel ja kolmandal nädalal täidab tudeng aga õpetajarolli.
Tänavu Tallinna Kadrioru saksa gümnaasiumisse, Inglise kolledisse ja Tallinna 21. kooli praktikale tulnud noored peavad programmis osalemise suurimaks plussiks teise riigi kultuuri ja haridussüsteemiga tutvumist, iseenda arendamist ning oma teadmiste jagamist võõramaalastele. Noored õpetajad on Eestis esimest korda ning ootavad põnevusega õpetamiskogemust ja lastega suhtlemist.
Noori õpetajaid juhendavad vastava kooli pedagoogid. Tallinna 21. kooli inglise keele õpetaja Ruth Kallas märkis, et õpilaste ja noorte pedagoogide läbisaamine on hea. Tema sõnul pole seni mingeid konflikte ega arusaamatusi tekkinud. “Viimati meil inglise keele õpetaja praktikal käinud tudeng oli meie õpilastest vaimustatud. Ta kiitis laste inglise keele oskust, imestades, et meie kooli teise klassi õpilased räägivad inglise keelt soravamalt kui mõnes kohas keskkooliõpilased. Ka lapsed on välisõpetajatega rahul. Nad on omamoodi põnevil, sest suhelda saab ju ainult võõrkeeles, mis annab kindlasti palju juurde ja arendab laste keelt rohkem. Meie omalt poolt aitame igati noori õpetajaid ja jagame lahkelt soovitusi,” ütles Kallas.
