Ehted inimestest ja inimestele

Kristi Paabu isikunäitus uitab luulelistel radadel, seda kiirgab nii ehetest kui ka õhulisest kujundusest. Minu jaoks on tema ehetes alati olnud midagi nostalgilist ja isegi folkloorset: sooja, jutustavat ja looduslähedast.

Kunstnik viitab näituse saatesõnas lapsepõlvemälestustele kui ühele loomingu käivitajale: „Need ehted kannavad endas tuntavat lapsepõlvenostalgiat: lapsepõlve kirsipuid ja nende iga-aastast turvalist rutiini. Korda ja kordust...”

Kirsikivi on elu üks seisundeid sünni ja surma lõputus ringmängus. Nii on kordus ja aeg väga selgelt seotud, sinna vahele jääb seisund: soov olla hetkeks kõrgemal ringmängust ning seljatada aeg.