Igal aas­tal avas­ta­tak­se Ees­tis 143–190 uut kau­ge­le are­ne­nud ema­ka­kae­lavä­hi es­ma­juh­tu, 23–48 algs­taa­diu­mis vä­hi­juh­tu ja umb­kau­du 70 naist aas­tas su­reb ema­ka­kae­lavä­hi tõttu. Pea poo­led ema­ka­kae­lavä­hi diag­noo­si­ga nais­test on va­nu­ses 35–55 aas­tat.

Kui­das te­ha nii, et sel­lest ju­be­dast hai­gu­sest jääk­sid puu­tu­ma­ta nii ise kui ka arm­sad lä­he­da­sed? Va­rian­te on mi­tu, sest ema­ka­kae­laväh­ki põhjus­tab ini­me­se pa­pil­loo­mi­vii­rus (HPV), mil­le võib saa­da igaüks, kes on sek­suaal­selt ak­tiiv­ne. Se­da le­vi­ta­vad võrd­selt nii me­hed kui ka nai­sed. Vii­ru­ses­se na­ka­tu­mi­sest ei an­na ai­mu min­gid hai­gusnä­hud, puu­du­vad kae­bu­sed ja se­da liht­sa­mi­ni see le­vib. Ena­mik HPV ala-tüüpi­dest on ohu­tud ja taan­du­vad isee­ne­sest. Ent kõrge ris­kiast­me­ga vii­ru­setüübid põhjus­ta­vad ema­ka­kae­laväh­ki või ema­ka­kae­la epi­teeli­rak­ku­de muu­tu­si, mil­lest võib tek­ki­da kas­va­ja.

See­ga, kõige kind­lam moo­dus HPV-st hoi­du­mi­seks on na­gu kõigi su­gu­li­sel teel le­vi­va­te in­fekt­sioo­ni­de pu­hul mit­te alus­ta­da su­gue­lu. Tei­ne, olu­li­selt rea­list­li­kum võima­lus en­da ter­vist hoi­da on käia re­gu­laar­selt arst­li­kus kont­rol­lis. PAP-tes­ti­ga õigel ajal avas­ta­tud ema­ka­kae­la epi­tee­li­muu­tu­si hak­kab jäl­gi­ma arst. Kui ra­ku­li­sed muu­tu­sed on tõsi­se­mad, siis need ra­kud ee­mal­da­tak­se ja sealt ei saa ha­ka­ta are­ne­ma kas­va­jat.

Vaktsiin

Ent ilm­selt kõige mõju­sam viis on en­ne­ta­mi­ne ja vakt­si­nee­ri­mi­ne. Kõrge ris­ki­ga HPV 16 ja 18 tüved põhjus­ta­vad üle 70% kõiki­dest ema­ka­kae­lavä­hi juh­tu­dest ja nen­de vas­tu on ole­mas vakt­sii­nid.

Vakt­siin on kõige tõhu­sam nei­le, kes po­le su­gue­lu veel alus­ta­nud, see­ga 12–13-aas­tas­te­le. Vakt­si­nee­ri­mi­se efek­tiiv­sus on tea­dus­li­kult tões­ta­tud 9–15-aas­tas­tel las­tel ja noo­ru­ki­tel ning 16-26-aas­tas­tel nais­tel. Tar­tu üli­koo­li klii­ni­ku­mi ars­ti-õppejõu Ai­ri Põdra sõnul võivad end las­ta vakt­si­nee­ri­da kõik nai­sed, kes ela­vad su­gue­lu, sest on võima­lik, et nad po­le na­ka­tu­nud kõrge ris­kiast­me­ga HPV- tüve­ga.

Vakt­si­nee­ri­mi­ne ei tä­hen­da, et nai­ne oleks täie­li­kult kaits­tud ema­ka­kae­lavä­hi eest, sest li­saks HPV 16 ja 18-le on veel tei­si kõrge ris­kiast­me­ga HPV-tüve­sid, mil­le vas­tu kait­se puu­dub. See­ga tu­leks hoo­li­ma­ta vakt­si­nee­ri­mi­sest käia iga-aas­ta­ses güne­ko­loo­gi­li­ses kont­rol­lis ja las­ta te­ha PAP-tes­ti.

Vakt­si­nee­ri­mi­seks tu­leb te­ha kolm süsti, mis mak­sa­vad kok­ku 5000–6000 kroo­ni. Se­da hin­da pea­vad kõrgeks pal­jud nai­sed ja vaa­ta­vad oo­tus­rik­kalt rii­gi poo­le. Haap­sa­lu ela­ni­kul He­len Viis­per­til on kaks tütart – üks 14-aas­ta­ne ja tei­ne saab pea­gi 9-aas­ta­seks. „O­len tütar­de vakt­si­nee­ri­mi­se­le mõel­nud, aga see on ju nii kal­lis,” oh­kab ta. „Ka­he lap­se pea­le ku­luks mul 10 000– 12 000 kroo­ni.” Sel põhju­sel on kolm süsti en­di­selt mõtteta­san­dil. He­len loo­dab, et ehk hak­kab riik vakt­si­nee­ri­mist ra­has­ta­ma. Siis­ki kar­dab ta, et kui see pea­gi ei juh­tu, on te­ma lap­sed ju­ba rin­gist väl­jas. „Kui vii­rus on saa­dud, siis po­le vakt­si­nee­ri­mi­sest ju enam ka­su,” teab ta.

„See on vä­ga hin­na­li­ne in­ves­tee­ring en­das­se,” tõdeb An­ne­li Rap­last, kel on vakt­si­nee­ri­mi­ne pa­ras­ja­gu poo­le­li – jää­nud on veel kol­mas süst. Ta kas­va­tab üksi 14- ja 7-aas­tast tütart. „O­len tõsi­selt mõel­nud va­ne­ma tütre vakt­si­nee­ri­mi­se­le. Lä­hia­jal ema­ka­kae­lavä­hi ja ku­na­gi ka he­pa­tii­di vas­tu,” ütleb ta. Prae­gu po­le tal sel­leks ra­ha. „Kui riik või las­te isa toe­taks, siis kind­las­ti ka­su­tak­sin võima­lust. Se­ni on asi mõtte ta­san­dil.”

Omavalitsuste initsiatiiv

HPV-vas­ta­se vakt­sii­ni tõhu­su­ses on veen­du­nud ju­ba nende 27 rii­gi va­lit­su­sed, kus vakt­si­nee­ri­mi­ne eest ta­sub riik. Aas­ta eest koos­ta­sid Ees­ti ars­ti­de eria­la­selt­sid sot­siaal­mi­nist­ri­le pal­ve­kir­ja, et lei­taks võima­lus HPV-vas­ta­se vakt­sii­ni lüli­ta­mi­seks ka Ees­ti im­mu­ni­see­ri­mis­ka­lend­ris­se või tee­nu­sepõhi­seks kom­pen­see­ri­mi­seks hai­ge­kas­sa kau­du.

„Kui ini­me­ne su­reb 30–35-aas­ta­selt, siis kui pal­ju kao­tab sel­lest riik? Mi­da põhjus­tab ema­ka­kae­lavähk ja sel­le ra­vi ini­me­se­le en­da­le? Mil­li­seid kan­na­tu­si lä­he­das­te­le?” tõsta­tab dr Põder küsi­mu­sed. „Pal­ju­des rii­ki­des on teh­tud nn ku­lu-tu­lu­su­se uu­rin­gud, mil­les on ma­te­maa­ti­li­si mu­de­leid ka­su­ta­des tões­ta­tud, et vakt­si­nee­ri­mi­ne on mi­tu kor­da oda­vam kui hi­li­sem vä­hi­ra­vi.”

Prae­gu vakt­si­nee­ri­vad mi­tu Ees­ti oma­va­lit­sust 6. klas­si tütar­lap­si HPV-in­fekt­sioo­ni vas­tu oma ee­lar­vest. Sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi tä­na­vu­stes vakt­si­nee­ri­mis­soo­vi­tus­tes on kir­jas ka soo­vi­tus lasta nais­tel ja tüdru­ku­tel en­ne ak­tiiv­se su­gue­lu al­gust en­nast võima­lu­se korral HPV-in­fekt­sioo­ni vas­tu vakt­si­nee­ri­da las­ta. Riik se­da ra­ha­li­selt ei toe­ta.

„HPV vastu vakt­si­nee­ri­mi­se lüli­ta­mi­ne im­mu­ni­see­ri­mis­ka­vas­se tä­hen­daks prae­gu­se ee­lar­ve suu­re­ne­mist ku­ni kaks kor­da,” sel­gi­tab sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi rah­va­ter­vi­se osa­kon­na peas­pet­sia­list Mar­tin Ka­dai. Ee­lar­ve, mis si­sal­dab las­te ja noo­ru­ki­te vakt­si­nee­ri­mist kümne vakt­siinväl­di­ta­va nak­kus­hai­gu­se vas­tu, on li­gi 30 mil­jo­nit kroo­ni. HPV-vakt­sii­ni li­sa­mi­ne üks­nes ühe aas­ta tütar­las­te­le (nt 1997. aas­tal sündi­nud, kok­ku u 6000 12-aas­tast tütar­last) tä­hen­daks prae­gus­te jaemüügi­hin­da­de juu­res täien­da­va 30 mil­jo­ni kroo­ni va­ja­dust. „P­rae­gu­ses ma­jan­dus­li­kus olu­kor­ras on im­mu­ni­see­ri­mis­ka­va muu­da­tu­si vä­ga kee­ru­li­ne prog­noo­si­da, kuid on sel­ge, et en­ne 2011. aas­tat ei ole suu­re­ma­te muu­da­tus­te sis­se­vii­mi­ne võima­lik,” li­sab Ka­dai. Im­mu­ni­see­ri­mis­ka­va muut­mi­ne võetak­se peas­pet­sia­lis­ti sõnul ko­he uues­ti aru­tel­lu, kui sel­leks te­ki­vad reaal­sed ee­lar­vevõima­lu­sed.

Pea meeles!

Kuidas haigust ära tunda?

Ohumärgid

•• Kindlaid vähile ainuomaseid tervisevaevusi ei ole.

•• Arsti poole tuleb pöörduda mis tahes normaalsest seisundist erinevate ilmingute korral.

Sagedasemad kaebused, mis võivad esineda emakakaelavähi korral on:

•• Ebaregulaarne veritsus tupest;

•• veritsus pärast seksuaalvahekorda;

•• kaua kestev menstruatsioon (üle kümne päeva);

•• ravile allumatu, sageli halvalõhnaline voolus.

Tasub teada!

Riskitegurid

Lisaks HPV-nakkusele on emakakaelavähi kujunemist soodustavad riskitegurid:

•• suguelu varane alustamine;

•• suitsetamine;

•• nõrgenenud immuunsus – HIV ja teised immuunsust nõrgendavad haigused;

•• teised sugulisel teel levivad haigused -–peamiselt klamüdioos ja genitaalherpes.