Emakakaelavähi vastane vaktsiin jääb paljudele kättesaamatuks
Igal aastal avastatakse Eestis 143–190 uut kaugele arenenud emakakaelavähi esmajuhtu, 23–48 algstaadiumis vähijuhtu ja umbkaudu 70 naist aastas sureb emakakaelavähi tõttu. Pea pooled emakakaelavähi diagnoosiga naistest on vanuses 35–55 aastat.
Kuidas teha nii, et sellest jubedast haigusest jääksid puutumata nii ise kui ka armsad lähedased? Variante on mitu, sest emakakaelavähki põhjustab inimese papilloomiviirus (HPV), mille võib saada igaüks, kes on seksuaalselt aktiivne. Seda levitavad võrdselt nii mehed kui ka naised. Viirusesse nakatumisest ei anna aimu mingid haigusnähud, puuduvad kaebused ja seda lihtsamini see levib. Enamik HPV ala-tüüpidest on ohutud ja taanduvad iseenesest. Ent kõrge riskiastmega viirusetüübid põhjustavad emakakaelavähki või emakakaela epiteelirakkude muutusi, millest võib tekkida kasvaja.
Seega, kõige kindlam moodus HPV-st hoidumiseks on nagu kõigi sugulisel teel levivate infektsioonide puhul mitte alustada suguelu. Teine, oluliselt realistlikum võimalus enda tervist hoida on käia regulaarselt arstlikus kontrollis. PAP-testiga õigel ajal avastatud emakakaela epiteelimuutusi hakkab jälgima arst. Kui rakulised muutused on tõsisemad, siis need rakud eemaldatakse ja sealt ei saa hakata arenema kasvajat.
Vaktsiin
Ent ilmselt kõige mõjusam viis on ennetamine ja vaktsineerimine. Kõrge riskiga HPV 16 ja 18 tüved põhjustavad üle 70% kõikidest emakakaelavähi juhtudest ja nende vastu on olemas vaktsiinid.
Vaktsiin on kõige tõhusam neile, kes pole suguelu veel alustanud, seega 12–13-aastastele. Vaktsineerimise efektiivsus on teaduslikult tõestatud 9–15-aastastel lastel ja noorukitel ning 16-26-aastastel naistel. Tartu ülikooli kliinikumi arsti-õppejõu Airi Põdra sõnul võivad end lasta vaktsineerida kõik naised, kes elavad suguelu, sest on võimalik, et nad pole nakatunud kõrge riskiastmega HPV- tüvega.
Vaktsineerimine ei tähenda, et naine oleks täielikult kaitstud emakakaelavähi eest, sest lisaks HPV 16 ja 18-le on veel teisi kõrge riskiastmega HPV-tüvesid, mille vastu kaitse puudub. Seega tuleks hoolimata vaktsineerimisest käia iga-aastases günekoloogilises kontrollis ja lasta teha PAP-testi.
Vaktsineerimiseks tuleb teha kolm süsti, mis maksavad kokku 5000–6000 krooni. Seda hinda peavad kõrgeks paljud naised ja vaatavad ootusrikkalt riigi poole. Haapsalu elanikul Helen Viispertil on kaks tütart – üks 14-aastane ja teine saab peagi 9-aastaseks. „Olen tütarde vaktsineerimisele mõelnud, aga see on ju nii kallis,” ohkab ta. „Kahe lapse peale kuluks mul 10 000– 12 000 krooni.” Sel põhjusel on kolm süsti endiselt mõttetasandil. Helen loodab, et ehk hakkab riik vaktsineerimist rahastama. Siiski kardab ta, et kui see peagi ei juhtu, on tema lapsed juba ringist väljas. „Kui viirus on saadud, siis pole vaktsineerimisest ju enam kasu,” teab ta.
„See on väga hinnaline investeering endasse,” tõdeb Anneli Raplast, kel on vaktsineerimine parasjagu pooleli – jäänud on veel kolmas süst. Ta kasvatab üksi 14- ja 7-aastast tütart. „Olen tõsiselt mõelnud vanema tütre vaktsineerimisele. Lähiajal emakakaelavähi ja kunagi ka hepatiidi vastu,” ütleb ta. Praegu pole tal selleks raha. „Kui riik või laste isa toetaks, siis kindlasti kasutaksin võimalust. Seni on asi mõtte tasandil.”
Omavalitsuste initsiatiiv
HPV-vastase vaktsiini tõhususes on veendunud juba nende 27 riigi valitsused, kus vaktsineerimine eest tasub riik. Aasta eest koostasid Eesti arstide erialaseltsid sotsiaalministrile palvekirja, et leitaks võimalus HPV-vastase vaktsiini lülitamiseks ka Eesti immuniseerimiskalendrisse või teenusepõhiseks kompenseerimiseks haigekassa kaudu.
„Kui inimene sureb 30–35-aastaselt, siis kui palju kaotab sellest riik? Mida põhjustab emakakaelavähk ja selle ravi inimesele endale? Milliseid kannatusi lähedastele?” tõstatab dr Põder küsimused. „Paljudes riikides on tehtud nn kulu-tulususe uuringud, milles on matemaatilisi mudeleid kasutades tõestatud, et vaktsineerimine on mitu korda odavam kui hilisem vähiravi.”
Praegu vaktsineerivad mitu Eesti omavalitsust 6. klassi tütarlapsi HPV-infektsiooni vastu oma eelarvest. Sotsiaalministeeriumi tänavustes vaktsineerimissoovitustes on kirjas ka soovitus lasta naistel ja tüdrukutel enne aktiivse suguelu algust ennast võimaluse korral HPV-infektsiooni vastu vaktsineerida lasta. Riik seda rahaliselt ei toeta.
„HPV vastu vaktsineerimise lülitamine immuniseerimiskavasse tähendaks praeguse eelarve suurenemist kuni kaks korda,” selgitab sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Martin Kadai. Eelarve, mis sisaldab laste ja noorukite vaktsineerimist kümne vaktsiinvälditava nakkushaiguse vastu, on ligi 30 miljonit krooni. HPV-vaktsiini lisamine üksnes ühe aasta tütarlastele (nt 1997. aastal sündinud, kokku u 6000 12-aastast tütarlast) tähendaks praeguste jaemüügihindade juures täiendava 30 miljoni krooni vajadust. „Praeguses majanduslikus olukorras on immuniseerimiskava muudatusi väga keeruline prognoosida, kuid on selge, et enne 2011. aastat ei ole suuremate muudatuste sisseviimine võimalik,” lisab Kadai. Immuniseerimiskava muutmine võetakse peaspetsialisti sõnul kohe uuesti arutellu, kui selleks tekivad reaalsed eelarvevõimalused.
Pea meeles!
Kuidas haigust ära tunda?
Ohumärgid
•• Kindlaid vähile ainuomaseid tervisevaevusi ei ole.
•• Arsti poole tuleb pöörduda mis tahes normaalsest seisundist erinevate ilmingute korral.
Sagedasemad kaebused, mis võivad esineda emakakaelavähi korral on:
•• Ebaregulaarne veritsus tupest;
•• veritsus pärast seksuaalvahekorda;
•• kaua kestev menstruatsioon (üle kümne päeva);
•• ravile allumatu, sageli halvalõhnaline voolus.
Tasub teada!
Riskitegurid
Lisaks HPV-nakkusele on emakakaelavähi kujunemist soodustavad riskitegurid:
•• suguelu varane alustamine;
•• suitsetamine;
•• nõrgenenud immuunsus – HIV ja teised immuunsust nõrgendavad haigused;
•• teised sugulisel teel levivad haigused -–peamiselt klamüdioos ja genitaalherpes.