Endometrioos kisub naised valust kõverasse
Suur osa naistest kuuleb sõna endometrioos esmakordselt alles pärast diagnoosi, kuigi aastatepikkune valu annaks põhjust arsti poole pöörduda juba varem. Peamine põhjus, mida arstile kurdetakse, on siiski viljatus. Arvatakse, et kroonilise vaagnavalu ja endometrioosi käes vaevleb maailmas vähemalt viis miljonit õrnema soo esindajat.
Paljud naised ei pöördu arsti poole seetõttu, et peavad menstruatsioonivalusid tervise iseärasuseks ning seostavad kõhuvalusid ja probleemset suguelu
stressirohke tööga. Siiski pole endometrioos haruldane – tegemist on sagedase ja peamiselt viljakas eas naistel esineva haigusega, mis kaob pärast menopausi iseenesest.
24-aastane Katariina tunnistab, et enne diagnoosi saamist piinles ta väga tugevate kõhuvalude käes. „Tänu tablettidele olid päevad regulaarsed, seega teadsin, millal valuvaigisteid võtma hakata. Ühel korral unustasin, sest organism ei andnud nõrkade valudega endast märku. Järgmisel hommikul pidin valude tõttu kokku kukkuma. Päev möödus teki all ja magades, liigutasin minimaalselt. Naine on käinud kahel laparoskoopilisel operatsioonil. „Ravina sain kuus kuud hormoonsüste, mis jäljendasid menopausi. Sellega kaasnesid kuuma- ja külmahood, seksiisu langus, tujukus. Parima n-ö ravina soovitas arst rasedust ning lohutas ka sellega, et haigus kestab kuni menopausini,” lisab naine.
Mitme näoga haigus
Ida-Tallinna keskhaigla naistearsti Gabor Szirko sõnul esineb endometrioosi ligikaudu kümnendikul naistest. „Kõiki naisi, kellel on endometrioos, ei saa automaatselt haigeks pidada, sest vahel avastatakse haigus juhuslikult ning naisel ei pruugi mingeid kaebusi olla.”
Endometrioos on valdavalt suguküpse naise haigus ja haiguse areng on seotud menstruatsioonitsüklitega. Tõeliseks haiguseks muutub endometrioos siis, kui naisel tekivad kaebused valulikele menstruatsioonidele või kui ei õnnestu rasestuda.
„Endometrioosil on mitu nägu. Mõnel naisel ei tekita haigus üldse probleeme. Raskemal juhul võivad endometrioosi koed kaevuda sügavale soolestiku või kusepõie koesse ja tekitada valulikkust roojamisel ning urineerimisel menses’e ajal. Kolded tekitavad ka vaagnas põletikku, mille tagajärjel võivad soolestik ja teised vaagnaorganid omavahel tugevasti kokku kleepuda ning soole tegevuse häireid põhjustada. Pidev valulikkus mõjub psüühikale ja elukvaliteedile laastavalt,” ütleb dr Szirko. Kummalisel kombel pole endometrioos üks neid haigusi, mida naine peaks tingimata endal kahtlustama. Samuti ei mängi arsti juurde jõudmise kiirus erilist rolli – tegemist pole pahaloomulise või eluohtliku haigusega. Siiski ei tohiks naine eirata signaale, mida keha saadab – taluda valu harjumusest ei ole õige.
„Väikeste eranditega saab endometrioosi lõplikult ja kindlalt diagnoosida vaid operatsiooniga. Enamasti esineb endometrioos pisikeste pruunide täpikestena kõhukoopa organitel ning neid näeb ainult otsesel vaatlusel. Õnneks saab kõhtu piiluda peenikese videokaameraga läbi väikese augu, ja kui teha veel paar väikest auku, saab kõhtu viia instrumendid ja haiguskolded eemaldada,” selgitab dr Szirko.
Geenid või keskkond?
Endometrioos tekib naistel, kellel on kaasasündinud emaka limaskesta ja immuunsüsteemi eripära – oma vanemaid valida ei saa. „Olulist rolli mängib haiguse tekkimisel geneetika – võrreldes üldpopulatsiooniga suurendab ema või õe endometrioos haigestumise riski 10–15 korda. Oma osa on ka keskkonnateguritel, mida lähisugulased tavaliselt jagavad, ning seetõttu on raske pärilikkuse tähtsust täpselt piiritleda,” ütleb dr Szirko.
Et endometrioosi arenemine kaebustega haiguseks on seotud menstruaaltsükliga, aitab menstruatsiooni mahu vähendamine ka haiguse kulgu aeglustada. Menses’ed on lühikesed beebipillide tarvitajatel ja puuduvad raseduse ajal, kuid mõlemad meetodid vajavad ilmselgelt muid ja mõjusamaid motiveerijaid kui endometrioosi ja selle tüsistuste võimalik vältimine.
Haiguse ravi sõltub dr Szirko sõnul kaebusest, haiguse ulatusest ja soovidest. Kirurgilise ravi eesmärk on eemaldada haiguskolded, operatsioon võib olla lühike ja hõlbus, kuid sügaval paiknevate kollete eemaldamine võib olla väga keeruline ja mahukas lõikus.
Tabletiravi suhtes puudub konsensus parima taktika osas ja palju sõltub konkreetsest juhust. Abi võib olla lihtsalt tsüklilisest või pidevast beebipillide tarvitamisest, hormoonspiraalist – vahenditest, mis vähendavad menstruaalvere mahtu. Mõnikord tuleb kasutada aga ravimeid, mis suruvad alla naissuguhormoonide nõristuse ja hoiavad ära endometrioosikollete hormonaalse stimulatsiooni. Kui naine ei rasestu, on jõupingutused suunatud rasestumisele.
Kahjuks pole endometrioosi praegu võimalik lõplikult välja ravida. On olemas küll meetodid, mis aitavad leevendada valu või pidurdada uute endometrioosikollete tekkimist, säilitada või taastada viljakust ning vältida või lükata edasi haiguse kordumist.
Ravi määratakse mitme teguri, sealhulgas vanuse ja haiguse tõsiduse põhjal. Võimalik on operatsioon ning paljud kasutavad ka alternatiivset meditsiini. „Endometrioos on täiskasvanud ja otsustusvõimelise naise haigus ja seega peab arst austama patsiendi valikuid endale sobiva raviviisi valimisel. Eriti hea on antud haiguse puhul koostöö alternatiivse ja lääne meditsiini spetsialistide vahel.”
Poolt
Dr Mihkel Veskimägi
Endometrioosi on võimalik ka nõeltega ravida. Traditsiooniline Hiina meditsiin peab selle haiguse põhjuseks seljal kahe neeru vahel asuva elu värava ehk Ming Meni punkti tule nõrgenemist. Selle põhjuseks võivad omakorda olla eakad vanemad, viirusinfektsioon raseduse esimesel kuul, samuti võib sellist häda põhjustada pidev vanemate rahulolematus ja naaksumine lapse kallal.
Ravi sõltub haiguse vormist ja raviks tehakse kolm nõelraviseanssi enne oodatavat ovulatsiooni ja nädal hiljem veel kolm seanssi. Kokku tuleb ravi teha kolme tsükli jooksul. Ravi tulemuslikkus on väga kõrge ja võrreldav kirurgilise raviga, mille korral eemaldatakse emakas koos manustega.
Nõelraviarstina on mul kogemus endometrioosist põhjustatud viljatuse ravis – enamik patsiente on rasestunud pärast nelja-viite seanssi.
Vastu
Heli Tobre-Madis
Kliinilised tõenduspõhised uuringud ja tulemused homöopaatilise ja Hiina traditsioonilise nõelravi efektiivsuse kohta endometrioosi ravis puuduvad, kuigi mõnel patsiendil on täheldatud üksikute sümptomite (nt valu) leevendumist sellise raviga.
Endometrioosi tekkepõhjused on teadmata ja siiani pole veel leitud ravi, mis täielikult endometrioosist tervendaks. Moodne ravi jaotub kaheks: medikamentoosne ja kirurgiline. Uuringutega on tõestatud valuvaigistite tõhusus haigusest põhjustatud valu leevendamiseks. Paljud uuringud on tõestanud hormoonpreparaatide ja -vahendite tõhusust kõrgenenud östrogeenide taseme alandamiseks ja seeläbi endometrioosi kaebuste vähendamiseks. Kirurgilises ravis kasutatakse kirurgiameetodeid ja operatsioone. Patsiendile parima kirurgilise ravi meetodi valik ja operatsiooni maht sõltub patsiendi east, soovidest, haiguse levikust jpm. Kindlasti pole ainu-võimalik emaka eemaldamine.
