Rootsi mereamet valis eile reisiparvlaeva Estonia vrakki katma neljast firmast moodustatud konsortsiumi, mis peab laeva betoonkirstu valama tänavu 1. septembriks.

Konkursi võitnud konsortsiumisse Nordic Marine Contractors JV kuuluvad Rootsi firmad NCC ja Jebsens ACZ, Norra firma Eeg-Henriksen ja Hollandi firma Smit Tak.

Firmad peavad alustama vraki katmist juba jaanuaris, ütles Rootsi mereameti pressiesindaja Lars Bronow. "Tööd tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik," lisas ta.

Konkursi tingimuste järgi peavad katjad respekteerima Estonia vraki puutumatust ning betoonkate peab olema tõepoolest kindel. Parvlaeva katmine on vajalik selle kaitsmiseks rüüstajate eest.

Tööde esimeses järgus kaetakse vrakk tohutu presentkangaga, mille peale pannakse kiht liiva, teatas agentuur AP. Liivale laotakse kaks kihti 15-sentimeetrise läbimõõduga betoontahvleid ja nende peale pannakse kahe meetri paksune kiht umbes greipfruudi suurusi kive. "Kogu personal saab eriväljaõppe. Kõik töölised peavad end ülal pidama nii, nagu tegutseksid nad kalmistul," ütles NCC projektijuht Per Nilsson AP-le.

Estonia katastroofis ellu jäänute survegruppide hinnangul peaks katmiseks kuluvat 296 miljonit Rootsi krooni (515 miljonit Eesti krooni) kasutama hoopis surnukehade ülestoomiseks või ohvrite perede abistamiseks.

"Nad kavatsevad lasta merre kive, katta surnukehad liiva ja betooniga. Aga nad ju ei tea, kas surnukehi on ka väljaspool vrakki põhjamudas," ütles Estonia ohvrite ja nende sugulaste ühenduse esimees Lennart Berglund Rootsi agentuurile TT.

Estonia katastroofis hukkunute omaste tugirühma juhi Gunnar Bendreuse kinnitusel on 90 protsenti hukkunute sugulastest laeva betooniga katmise vastu. "See on omastele psühholoogiliselt väga raske, kuid Rootsi transpordiminister Ines Uusmann ei soovi meid kuulda võtta," nentis Bendreus.

Bendreus avaldas imestust, kuidas saab Rootsi ainuisikuliselt otsustada rahvusvahelistes vetes lebava laeva katmist. "Estoniaga hukkusid 24 riigi kodanikud, nüüd näitab Rootsi nendele maadele, milline on Rootsi demokraatia," lausus rahvusvahelise tugirühma esimees.

Estonia katastroofis hukkunute omaste rahvusvaheline tugirühm on alternatiivina välja pakkunud idee katta 50-80 meetri sügavuses Läänemere põhjaosas Utö saarestiku lähedal merepõhjas lamav laev terasvõrguga. Teadaolevalt pakkus üks vrakikatmise konkursi võitnud firmadest, NCC välja võrguga katmise võimaluse. Rootsi ajakirjanduse andmetel oleks võrguga katmine maksnud ligi kolm korda vähem kui betooniga katmine - 100 miljonit Rootsi krooni (170 miljonit Eesti krooni).

Eesti lipu all sõitnud Estonia uppus tormis ülemöödunud aasta 28. septembril. Katastroofis hukkus üle 850 inimese ning pääses vaid 137 inimest. Enamik Läänemere-äärseid riike on juba kuulutanud Estonia uppumiskoha hukkunute matmispaigaks.

Baltic News Service