Euroopa teadus üritab siiani tulutult USA-d kätte saada
11. aprillil luhtus üks USA kongressi katse, sest vajalikku kaht kolmandikku hääli ei saadud kokku. Ja kui ka oleks saadud, siis oleks Valge Maja pannud veto alla senati kavatsuse lõpetada kitsendused, mille president George W. Bush seadis tüvirakkude uurimistööde riiklikule rahastamisele. See, aastal 2001 seatud veto keelab rahastada tüvirakkude uuringuid ning oli suuresti tingitud usuringkondade survest. Ka nn intelligentse disaini asjamehed on selle veto tulised pooldajad. Veto vastustajad omakorda rõhutavad, et tüvirakud on parim lootus paljude haiguste raviks ning veto nende uurimiseks on seega ebamoraalne. Nõnda vehib kumbki osapool moraalilipuga. Kuid hoolimata sellest, et USA-s saab tüvirakke uurida vaid eraraha eest, on Euroopa sel alal ikkagi maas.
Viimastel aastatel on teravnenud ka suhted maailma suurima teadusagentuuri, USA riikliku tervishoiuinstituudi NIH ja kongressi vahel, mis saab riigilt aastas ikkagi 28,6 miljardit dollarit. Pidev rahastamisskeem on viimase viie aastaga kahekordistanud NIH-i eelarvet. Ent see on vaid suurendanud teadlaste omavahelisi finantskonflikte.
Kuid kogu Euroopa teadusele annab EL aastas oma raamprogrammi kaudu vaevalt neljandiku sellest, mida saab NIH.
Luhtunud Lissaboni unistus
Euroopa rajas soovist USA-le järele jõuda nn Lissaboni strateegia, mis võeti vastu 2000. aastal ja peaks täidetud saama aastaks 2010. Märksõnadeks innovatsioon ja õppiv majandus. Kuid selle eesmärgid jäävad soovitud ajaks täitmata. Siiski pole nende saavutamisest loobutud. Teaduse rahastamist suurendatakse.
Euroopa Liit rahastab teadust raamprogrammide (Framework Programme) kaudu. Igaüks neist kestab viis aastat. Esimene raamprogramm kulges aastatel 1984–1987. Ja tänavu läks käiku 7. raamprogrammi seitseaastak. Lühend 7RP on lähema seitsme aasta jooksul teadlasele sama tähtis nagu H2O. Kuid kas ka sama selge nagu vesi?
Eesti teadlased on raamprogrammi vees hakanud end üha enam kalana tundma.
Seni on oldud raha saamisel suhteliselt edukad. Juba enne EL-iga liitumist 1990–1994, kui me ise raha sisse maksma ei pidanud, said Eesti taotlejad võrreldes teiste uusliitujatega oma projektide jaoks suhteliselt palju raha. Keskeltläbi on meie teadlaste taotlustest rahastatud veidi üle veerandi. Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Kristjan Haller kinnitab, et projektide lisaväärtus oli Eestil võrreldes teiste äsjaliitunud maadega kõige suurem. Tagasi on saadud kaks korda enam, kui sisse on pandud. Nüüd on esimene kord, kus Eesti mitte ainult ei osale EL-i teadusrahade saamisel, vaid saab ka ise kujundada nende jaotamist.
7RP jagab aastatel 2007–2013 välja 50 miljardit eurot, mida on 63 protsenti enam kui oli 6. raamprogrammis.
Lühend 7RP näeb visuaalselt küll üsna samamoodi välja nagu MRP. Kuid selle vaim on siiski kardinaalselt erinev. 50 miljardist eurost läheb 30 koostööprojektidele. “On väga vajalik, et Euroopa räägiks ka teaduses ühel häälel,” kommenteerib seda suhet Christian Patermann Euroopa Komisjoni teadusdirektsioonist, kes juhib biotehnoloogia, põllumajanduse ja toiduainete osa. Loodetavasti on ühtse teaduspoliitika elluviimine kergem kui ühtse energiapoliitika teostamine, kus siiani kipuvad prevaleerima kaksik- ja kolmikpaktid välisriikidega. Patermanni sõnul oldi Euroopas siiani liiga vaimustatud suurtest programmidest. Kuid nendega ei saadud hakkama. Nüüd arvatakse, et turg peab otsustama, kui mõistlikud suured projektid on. Samuti oldi liiga optimistlikud, taheti liiga palju uut ja ei lastud läbi vana head töökindlat toimimist. Tagaplaanile jäid ka fundamentaaluuringud. Ning kogu rahastamise protsess oli liiga keeruline, see tehti palju lihtsamaks.
Koostöö olgu kahesuunaline
Nagu Eestis, on kogu Euroopa Liidus mure, et langeb noorte huvi loodusteaduste vastu. Teistele makstakse vähema vaeva eest enam. Euroopa ei oska investeerida tulevikku.
“Mobiilsus on vahend,” ütleb 7RP inimeste valdkonda nõustav Barbara Rhode. Inimeste valdkonna tegevust nimetatakse pidulikult Marie Curie nimega, ja kongeniaalselt on selle raames nähtud üsna olulised toetussummad nendele teadlastele, kes tahavad naasta oma EL-i kuuluvale kodumaale, olles töötanud mujal maailma teaduses.
“Eurooplastel on siiani tunne, et nad on ülejäänud maailma ajud,” iseloomustab Patermann. Viimasel ajal on aga vaekauss tugevalt majandusliku rahulolu suunas kaldunud. Nii et see tunne võib osutuda petlikuks. Seda enam, et ameeriklased tunduvad Patermanni arvates olevat eurooplastest teaduse vastu uudishimulikumad. Teadus on avalik institutsioon ja sellel on kohustus pakkuda tulemusi. Ent ühiskonnal on ka kohustus need üles korjata, mitte ripakile jätta.
7RP püüab virgutada eurooplasi mitmesuguste võrgustike, ühiste tehnoloogiaalgatuste, teaduspäevade ja muu sellise vahendusel. “Raha ei saa, aga huvi on suur,” iseloomustab infrastruktuuri võrgustikes osalemist Andres Metspalu. Tema meelest on mõtet osaleda konkreetsetes võrgustikes, nii nagu biopankade võrgustik, millest Eesti geenivaramu ka osa võtab. Selles võrgustikus on umbes 20 geenipanka. “See töötab, selles pole mingit kahtlust,” ütleb Metspalu.
Kui füüsikat majanduses rakendatakse, on seda hakatud kutsuma ökonofüüsikaks – nii nagu me tunneme füüsika rakendamist bioloogias biofüüsika ja geoloogias geofüüsika nime all. Finantsturg on analoogne iseorganiseeruvalt kriitilistele süsteemidele, tõestas küberneetika instituudi teadlane Robert Kitt oma paari aasta eest kaitstud doktoritöös.
Uudne portfelliteooria tugineb just ökonofüüsika peamisele alustalale – eeldusele, et turg ei ole tavamõistes juhuslik. Klassikaline portfelli käsitlus ignoreerib asjaolu, et turgudel on krahhid ning suured fluktuatsioonid, ja opereerib üksnes ruutkeskmise hinnakõikumisega. See teooria pakub võimaluse ennast kaitsta suurte languste vastu, jättes tähelepanuta paari-kolme standardhälbe suurused kõikumised.
Kui rakendada ökonofüüsikat teaduse rahastamisele, siis saab teadus ise teaduslikult ennustada, kuidas käitub poliitikute valvatav rahakott. Võib-olla aitaks just selline lähenemine leida Euroopa teadlaskonnal endale soodsaim rahaallikas.
