Tõsised popmuusika fännid kirtsutavad nina, aga Eurovisiooni lauluvõistlus elab edasi. Pühast linnast Jeruusalemmast täna õhtul üle Euroopa paisatava telepildi ette on kavas naelutada 100 miljonit vaatajat.

Olid ajad, kui eurolauluvõistluse nägemine oli raudse eesriide taga Soome telepildiga õnnistatud põhjaeestlaste privileeg. Nüüd oleme europeolauas täieõiguslikud osalised. Juba viiendat korda saame pöidlad pihku võtta ja vaadata, kuis läheb meie omal.

Tundub, et päris hästi läheb. Interneti ennustustabeleis näidatakse Eestile isegi viiendat-kuuendat kohta. On ka neid, kes Pajusaare & Pilvre ballaadi "Diamond of Night" Evelin Samueli esituses päris esikoha vääriliseks hindavad.

Metamorfoosid multikultuuriks

Kui me ka medalikohale veel ei küüni, tähtis on mulje, mida oma laulu ja lauljaga Eestist jätame. Väikerahvale on Eurovisioon kohast küsimata eneseteadvustamise, enese näitamise koht.

Eesti eelistas proovihääletusel mäekõr-guselt rootsimaist. ABBA "Waterloo" klooni järel jäid teiseks ja kolmandaks Saksamaa türklaste laul "Teel Jeruusalemma" ning pisikese Islandi vaimuka videopildiga laul "All out of Luck".

Need kolm on üleval ka interneti ennustustes. Üllatavalt on interneti maitse järgi konkurentsis ka Hollandi ilus tüdruk Marlaayne, aga ka Horvaatia ja Küpros. Viimaseid kohti on enim pakutud Prantsusmaale, Bosniale, Portugalile ja Leedule.

Eesti optimismi jahutab see, et internet väljendab arvutiomanike maitset. Täna õhtul otsustavate häälte andmiseks piisab aga telefonist.

Nii on suuremad shansid just Horvaatia ja Küprose tantsulugudel ning Saksamaad esindaval türgi-juudi laulul. Kui nad juba põhjamaalased on õnge võtnud, nagu ennustusleheküljed näitavad, mis siis veel rääkida sellest, kui nende laulude tõeline sihtauditoorium oma massiga õhtul hääli andma asub.

Üleminek telefonihääletusele sunnib pingutama, et konksu neelaks korraga alla nii Põhi kui Lõuna. Näis, kas tänavune Eurovisioon kinnistab uue aastatuhande eurolaulu malliks just sellised multikultuursed, uuele rahvaste sõprusele teed sillutavad "sildlaulud"?

Saksamaad esindav türklaste Sürpriz kummardab Jeruusalemma poole. Ka kavalad horvaadid teevad oma "Diva" klooniga mullusele võitjamaale silma. Iisraeli juudi- ja neegripoiste segubänd Eden kiikab omakorda Lääne diskoklubide poole.

Eks ta naljakas on, et eurolaul imbub aasta-aastalt üha enam läbi ida estraadist. Aga õnneks hakkab senine ajatu-hambutu keskmine euroballaad siiski taanduma tantsurütmide ees. Tänavuses valikus on juba mõni lugu, millega on ööklubides midagi peale hakata.

Meie Evelini iiri laul on selles pildis juba klassikaline, et mitte öelda vanamoeline. Võrreldavat voolu esindavad ehk vaid kaks järjekorras esimest – Leedu joig ja Belgia valsitaktis lugu. Loosiõnnega Evelin esineb viimasena. Eurovaataja lühikest mälu arvestades on see kõva eelis.

Euromoed tulevad ja lähevad

44-aastasel lauluvõistlusel on oma mallid. Moeriigid ja moevoolud, mida saab ajaloost klassikana välja kaevata.

Suure tegija mainet on hoidnud mõistagi Eurovisioonil Inglismaa isegi oma teise järgu tähtedega esinedes. Teised suured, Prantsusmaa ja Saksamaa on oma maine minetanud.

Väikestel tuleb kaasa mängimiseks haista, mis parasjagu uuesti moodi tuleb, mis massimoena pildil on või sealt mõneks ajaks välja kukub.

Rootsi tänavust kloonlaulu saab võtta ka kui "Waterloo"-võidu 25. aastapäeva pühitsemist. Tänavu esindab kõige lollikindlamat teed – mulluse võidulaulu kordamist – Horvaatia "Maria Magdalena".

ABBA mallist haarasid kohe aasta pärast inglased (Brotherhood of Man "Save Your Kisses for Me"). Hiljem on "Water-lood" üles soojendanud nii inglaste Bucks Fizz kui ka norra Bobbysocks.

Rootsil endal õnnestus ABBA võidu kümnendat aastapäeva korrata vendade trio Herreys waterloo-lauluga. Miks siis mitte pühitseda "Waterloo"-võidu 25. aastapäeva!?

Korra võiduga silma jäänud riigil on juba kergem pildil püsida. Iirimaa on viimased kümme aastat üha medalikolmikus olnud. 1990. aastatel õnnestus mõneks korraks kõva laulumaana end teadvustada ka Norral.

Kaks aastat järjestikku on võitnud ka Luksemburg 1970-ndate algul, ja Iisrael 70-ndate lõpul. Toonased võidulaulud kandsid europildis ehmatavaid pealkirju "A Ba Ni Bi" ja "Halleluhjah".

Nüüd, kakskümmend aastat hiljem toetab kummati uue "lähisida ajastu" saabumist Eurovisioonile Saksamaa türklaste laul.

Eurovisioonil kõrbenud kuulsused

Enamik Eurovisiooni võitjaid on jäänud ühe laulu meistriteks. Sealt tähelendu alustanud ABBA ja Celine Dion on reeglit kinnitavad erandid.

Rohkem on kuulsaid nimesid, kes Eurovisioonil on kõrbenud. Veidral euromaitsel on õnnestunud mööda vaadata mitmest heast lauljast ja vähestest siit hiljem muusikaedetabelitesse tõusnud lauludest. Nii on levinud arvamus, et Eurovisioonil saab võita vaid "eikeegi".

1958 jäi itaallase Dominico Modugno hiljem ülipopulaarne "Volare" vaid kolmandaks, aga oli esimene eurolaul, mis jõudis Briti edetabelitesse.

1963 kukkus kaheksandaks praegune Europarlamendi liige, kuulus kreeka lauljatar Nana Mouskouri, kes esindas toona Luksemburgi.

Tundmatu ABBA võiduaastal unustati neljandaks Inglismaad esindanud nimekas blondiin Oliwia Newton John.

1967 hindas zhürii Vicky Leandors klassikasse läinud laulu "LAmour est Bleu" ainult neljanda kohaga. Siiski õnnestus Vickil teisel katsel võita – aastal 1972 lauluga "Apres toi". Seevastu briti Elvisena kuulus Cliff Richard, ks pidi 1968 lauluga "Congratulations" leppima teise kohaga, kukkus järgmisel katsel 1973 lauluga "Power To All Your Love" koguni kolmandaks.

Aga ka 1970 veel vähetuntud hispaanlane Julio Iglesias ei pääsenud neljandast kohast kõrgemale.

1978 kõrbes Eurovisioonis Baccara, aasta varem edetabelite tippu tõusnud duett jäi euromaitse järgi vaid seitsmendaks. Laul "Parlez-vouz francais?" sai hiljem ometi üsna populaarseks.

1987 sai iirlane Johnny Logan esimeseks lauljaks, kes on võitnud kaks korda. Lisaks tõi 1992. aastal Iirimaale võidu tema kirjutatud "Why Me?"

1994 Dublinis peetud Eurovisioon rajas teed iirlaste "Riverdancei" maailmakuulsusele, kuid 1997. aastal juba Boyzonei poisina kuulus Ronan Keating eelistas osaleda distantsilt – õhtu juhina.

Meelis Kapstas