Onu Bella täpsustab, et kuigi Zappa pilas kaasaegset Ameerikat, olid tema naljad loomult prohvetlikud ja toimiksid ka tänapäeva Eestis. Nestor nendib, et vist just ühiskonnakriitilise huumori tõttu on Zappa hinnatud Euroopa vasakpoolse intelligentsi seas: „Tema selged poliitilised sõnumid ameeriklastele olid aastate jooksul ühed ja samad: valimas ei käi ainult idioodid, valida tuleb alati demokraate ja mitte kunagi vabariiklasi, USA ei ole maailma naba, poliitikuid, kes ei suuda ka enda ees ausaks jääda, ei saa usaldada.”


Sujuvalt jutu poliitika peale viinud Nestori sõnul on ametist lahkuval president Bushil vedanud, et Frank enne tema võimule tulekut siitilmast lahkus: „Ja Zappal endal jäi nägemata, et tema muusika oli osa Obama kampaaniast.”


Pühendunud


Zappa helilooming on siiruviiruline sibul. „See on nii keerulise faktuuriga, mida tavamuusikul pole lihtne järele mängida,” sõnab Onu Bella.


Fänn Vaiko Eplik peab Zappa juures oluliseks tema järjekindlat pühendumist: „Ta elas selleks, et teha oma imelikku muusikat.” Nii „toituski” Zappa sigarettidest ja kohvist, salvestas järjekindlalt üha uusi helisid, kirjutas partituure peast paberile, neid klaveril kontrollimata, käitus bändiproovis dirigendina, tema muusikud teadsid peast, millise käeliigutuse peale peavad nad etteantud meloodia tagurpidi ette vilistama. „Ta oli rokkmuusika Salvador Dali,” iseloomustab Eplik.


Kuigi laiemalt on tuntud Zappa rokiplaadid 1970-ndatest, ei pea Onu Bella õigeks teda ühe või teise perioodiga piirata: „Tema projektid (neist paljud jäid teostamata) ei sisalda ainult rokki. Ta oli kõva käsi ka džässis ja klassikalises muusikas.” Nii soovitabki ta pöörata tähelepanu ka Zappa hilisele loomingule, Synclavieri süntesaatori/sampleriga komponeeritud elektronmuusikale, sümfoonilistele orkestritöödele ja luigelauluks jäänud koostööle Ensemble Moderniga.




Frank Zappa…


… on natuke liiga laiahaardeline tegelane, et suuta tema kohta kõik nii lühikese looga ära öelda. Huvi korral sisesta
ja
otsingusõnad „frank zappa”.


… oli helilooja, kitarrist, produtsent, filmirežissöör, geenius.


… sündis 21. detsembril 1940.


… suri 4. detsembril 1993.


… käekirja kujunemist suunasid kaasaegne klassikaline muusika ja rütmibluus.


… oli muusikuna iseõppija ja karjääri alustas hoopis trummarina.


… esimese bändi nimi oli The Mothers Of Invention.


… (ja The Mothers Of Inventioni) esimene helikandja „Freak Out” ilmus 1966. aastal.


… hilisemad töökaaslased on olnud näiteks kitarrist Steve Vai ja trummar Terri Bozzio.


… viimane plaat, klassikalise muusikaga „The Yellow Shark” ilmus 1993. aastal.


… andis eluajal välja 57 plaati, pärast surma on ilmunud veel 22, kokku seega 79 helikandjat.


… pidi 1990. aastal Vaclav Haveli soovil hakkama Tšehhoslovakkia kultuurikaubandus- ja turismikonsultandiks.


… hääletati 1995. aastal postuumselt Rock’n’Roll Hall Of Fame’i liikmeks.


… monument asub Vilniuses, selle autor on Konstantinas Bogdanas.


… poeg Dweezil Zappa annab kontserte Zappa Plays Zappa nime all. Onu Bella: „See muusikaelamus jääb aastateks kummitama. Sõu poole pealt oli kõige tähtsam tegija muusika. Kui inimene suudab kaks ja pool tundi kontserti nautida nihelemata, on ka see juba väite tõestus. Dweezil on ikka vaeva näinud, see oligi eesmärk tuua isa muusikat nooremale generatsioonile, kusjuures ka bänd oli omaette meistriklass.”