Geenmuundatud toit jääb maitseasjaks

Kui Eestis sündis vasikas, kes tänu geenimanipulatsioonile hakkab loodetavasti lüpsma ka kasvuhormooni, tõusis esile ülioluline teema: kui kaugele võib inimene minna geenidega manipuleerimisel. Selgust pole, sest GM-viljade võimalik mõju on muutunud arvatust keerulisemaks.

30 aastat tagasi ei teatud, et kui pista mingi geen tavapärasest erinevasse genoomi, siis genoom vastab vastumõjuga.

„Genoom ei ole staatiline keskkond,” sõnab California ülikooli rakubioloog David Williams, „kuid nüüd teab iga asjatundja, et sisestatud geene võidakse muundada erineval moel ja see võib juhtuda põlvkondi hiljem.” Tema sõnul kaitseb taimede molekulaarbioloogia oma huve, saades uuringuteks raha geenmuundatud seemneid müüvatelt firmadelt.

Loe veel, mis head küljed ja ohud geenmuundatud toidu puhul meid ees ootavad.