Perearst Tanel Laurbergi sõnul saab kaitsesüstiga end hepatiidi vastu kaitsta. Terje Lepp

A-hepatiiti ehk kollatõbe võetakse ühe teatud haigusena seni, kui see pole tabanud meid või meie lähedasi. Ja mõtteviisiga – aga, mis see minusse puutub, mina küll ei nakatu – elab suurem osa meist.

Tegelikkus on paraku teine – kuigi paljud A-hepatiidi juhud jäävad sümptomite puudumise tõttu avastamata, esineb maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) andmetel maailmas igal aastal vähemalt 1,5 miljonit haigusjuhtu. Ligikaudu kaks miljardit inimest maailmas on nakatunud B-hepatiidi viirusega ning neist umbes 350 miljonit on kroonilised viirusekandjad. B-hepatiidi tagajärjel sureb maailmas enam kui miljon inimest aastas.

Perearst Svea Rosenthal OÜ perearsti Tanel Laurbergi sõnul tuleb kahjuks igal aastal ette mitmeid juhtumeid, kus saab diagnoosida viiruslikku maksapõletikku. „Alles hiljuti pöördus vastuvõtule noormees, kes nakatus soojamaareisil A-hepatiiti. Samuti leiame kahetsus-väärselt sageli, et mitmete tõsiste haiguste põhjuste hulgas peidab end elukvaliteeti oluliselt halvendav krooniline B-hepatiit kui n-ö hall kardinal.”

Kui A-hepatiit levib peamiselt mustade käte, saastunud vee ja toiduga, siis märksa tõsisem probleem on dr Laurbergi sõnul B-hepatiit. See on samuti viiruslik maksapõletik, aga levikutee on teine. B-hepatiiti põhjustab viirus, mis levib vere ja  kehasekreetide kaudu. Nakatuda võib ka juhupuutel või tühistena tunduvaid meditsiini- või iluprotseduure tehes: augustamine, tätoveerimine, nõelravi, isegi maniküür. Et tihti jääb nakatumise allikas ebaselgeks,

pole viiruse kandja sageli ise oma nakatumisest üldse teadlik.

B-hepatiit on väga kaval: peiteperiood võib olla kuni kuus kuud ja pooltel täiskasvanutel kulgeb nakkus oluliste sümptomiteta. Ainult neljandikul on klassikaline hepatiit: kõrge palavik, nahk ja silma kõvakestad muutuvad kollaseks jne. Üks haiguse kulu võimalus on viiruse kandlus, kus haiguse antigeeni kandja on alguses ise kliiniliselt terve, kuid 10–30 protsendil võib kujuneda välja krooniline hepatiit. Kui inimene pole poole aasta jooksul haigusest paranenud, on tegemist kroonilise maksapõletikuga, millest omakorda võib areneda maksatsirroos või -vähk.

Dr Laurbergi sõnul saab tänapäeval kaitsesüstiga end A- ja B-hepatiidi vastu kaitsta. „On eraldi vaktsiinid A- ja B-hepatiidi vastu. Samuti on kompleksvaktsiin, mille tulemusel tekib kaitse nii A- kui ka B-hepatiidi vastu.” Immuniseerimise plaan pannakse paika koostöös patsiendiga – vaktsiinide valikul arvestatakse inimese varasemat vaktsineeritust, läbipõetud haiguseid, üldisi riske, eelistusi jne. „Arvestades hepatiitide levikut ja avardunud reisimisvõimalusi, tuleks vaktsineerida nii A- kui ka B-hepatiidi vastu.” Kindlasti peaksid A- ja B-hepatiidi vastu end vaktsineerima need, kel on suurenenud oht nakatuda: tervishoiu-, pääste- ja toitlustustöötajad, politseinikud, iluteenindajad jne. Samuti vajavad dr Laurbergi sõnul hepatiitide vastu kaitset nõrgema nakkuskindlusega või kroonilisi haiguseid põdevad patsiendid. Ohustatud on ka need, kelle lähikondsete seas on hepatiidihaige, narkomaan või juhuseksi harrastaja.

Dr Laurberg on veendunud, et Eesti rahva üldine teadlikkus vaktsineerimisest peaks kindlasti parem olema. Õnneks ärgitavad vaktsinatsioonikampaaniad ja eelkõige just teated reaalsest elust siiski inimesi selle temaatika vastu rohkem huvi tundma. „Näiteks teave 2009. aastal Lätis vallandunud A-hepatiidi puhangust tõi haiguse vastu kaitset otsima rohkem inimesi kui puhangu eel. Lisaks hepatiidile hakati huvi tundma ka muude haiguste vältimise võimaluste vastu.” Dr Laurberg lisab, et pärast B-hepatiidi vastase vaktsinatsiooni lülitamist riiklikku vaktsinatsioonikavva on selle haiguse puhul peale kasvanud üsna hästi vaktsineeritute põlvkond. Enne 1986. aastat sündinute kaitse B-hepatiidi vastu on aga veel juhuslik ja nõuab laiemat selgitustööd. Küsimusele, kui määravaks saab vaktsineerimise juures raha, vastab dr Laurberg, et õnneks ei satu ta sageli olukorda, et oma terviseriske vaktsineerimisega maandada soovijad peaksid plaanidest rahaliste raskuste tõttu loobuma. „Eks siin on abiks kampaaniad, mil saab end soodsama hinna eest vaktsineerida. Peamisteks mõjutajateks otsuse tegemisel võib aga pidada siiski inimese sisemist motivatsiooni ning prioriteetide asetust.” Nii on tohter oma vastuvõtul näiteks kuulnud inimest valjult kokku arvutamas suitsetamisest loobumise järel tekkivat lisaraha.

Et igapäevases töös toimub nõustamine vaktsinatsioonide alal siiski individuaalsel tasemel, oleks tohtri hinnangul oluline roll Eesti rahva hea tervise eest hoolitsemisel ka massimeedial, mis võiks aktiivsemalt kajastada vaktsinatsioonitemaatikat objektiivses valguses. „Ma nii loodan, et Eestis hakatakse üha rohkem teadvustama, et oma elu ja tervise eest saab ka ise seista, kui kinnitame autos turvavöö, spordime, taunime alkoholi liigtarvitamist, loobume suitsetamisest või immuniseerime end vaktsiinvälditavate haiguste vastu.”

Tasub teada!

•• A-hepatiidi vastu vaktsineerimine koosneb kahest süstist. Esimene doos soovitatakse teha vähemalt kaks nädalat enne reisi algust.

•• B-hepatiidi vastane vaktsineerimine koosneb kolmest süstist, kaitse tekib pärast teist doosi.

•• A- ja B-hepatiidi kompleksvaktsiin koosneb kolmest süs-tist. Pärast kolmandat süsti saab patsient eluaegse immuunsuse.