Kui söö­te ära kee­de­tud ka­na­mu­na, siis tead­ke, et see kõhut­äi­de on val­lan­da­nud at­mosfää­ri pea-ae­gu 333 gram­mi süsi­hap­pe­gaa­si. Või õie­ti on sel­le ko­gu­se kas­vu­hoo­ne­gaa­si val­lan­da­nud ka­na­mu­na toot­mi­ne, säi­li­ta­mi­ne ja trans­port teie kõhu­ni. Nii et iga suut­äie­ga soo­jen­da­te mit­te ai­nult en­nast, vaid ka Maad.

Söö­mi­sest ei pää­se kee­gi. Ja küllap seepä­rast ka kir­ju­ta­tak­se söö­mi­sest nõnda pal­ju. Ning et kir­ju­ti­si veel hu­vi­ta­va­maks muu­ta, on toi­tu lä­bi ae­ga­de vaa­del­dud õige mit­me kan­di pealt.

Ja sel­ge see, et toi­du toot­mi­se ja tööt­le­mi­se­ga kaas­neb kesk­kon­na saas­ta­mi­ne. Nüüd on ha­ka­tud kõne­le­ma söö­gi süsi­ni­ku ja­lajäl­jest, see tä­hen­dab süsi­hap­pe­gaa­si ja teis­te kas­vu­hoo­ne­gaa­si­de õhku­pais­ka­mi­sest, mis kaas­neb toi­du toot­mi­se­ga.

Ning nii oo­ta­ma­tu kui see ka po­le, on sel­gu­nud, et USA kesk­mi­ne pe­re sööb aas­tas ära toi­du­ko­gu­se, mil­le­ga kaas­neb 8,1 ton­ni süsi­hap­pe­gaa­si ja sel­le­ga ek­vi­va­lent­se­te kas­vu­hoo­ne­gaa­si­de val­lan­da­mi­ne. See on kaks kor­da enam, kui pais­kub kas­vu­hoo­ne­gaa­se au­to­ga 19 000 ki­lo­meet­rit lä­bi­des.

Osa Ing­lis­maa su­per­mar­ke­teid on ko­gu­ni alus­ta­nud mõne toi­duai­ne süsi­ni­ku ja­lajäl­ge­de­ga mär­gis­ta­mist. Al­ga­tusrühm The Car­bon Trust töö­tab aga väl­ja stan­dar­di­see­ri­tud süstee­mi iga toi­duai­ne süsi­hap­pe­gaa­si ja­lajäl­je ar­vu­ta­mi­seks. Nii et kui näe­te pa­ken­dil lühen­dit CO2eq ja sel­le ta­ga ar­vu, siis tead­ke, et te­gu on kas­vu­hoo­ne­gaa­si­de ko­gu­se­ga, mis pais­kus teie maius­pa­la toot­mi­se ja tööt­le­mi­se­ga õhku.

Jalajälje arvutamine

Kuid ega se­da ko­gust väl­ja ar­vu­ta­da liht­ne po­le. Ar­ves­se tu­leb võtta ener­gia, mi­da on toi­du toot­mi­seks, säi­li­ta­mi­seks, tööt­le­mi­seks ja kõhu­ni trans­por­ti­mi­seks ka­su­ta­tud. Ning toit, mi­da val­mis­ta­tak­se, ka­su­ta­des tuu­le-ener­giat, val­lan­dab ju vä­hem süsi­hap­pe­gaa­si kui toit, mil­le saa­mi­seks ka­su­ta­ti näi­teks põlev­ki­vie­ner­giat. At­mosfää­ri sat­tu­nud me­taan, mi­da eral­da­vad näi­teks vei­sed, püsib seal kümme­kond aas­tat ja hoiab soo­just lõksus 21 kor­da enam kui süsi­hap­pe­gaas. Väe­ti­sed ja sõnnik val­lan­da­vad läm­mas­ti­kok­sii­di, mis on 296 kor­da efek­tiiv­sem kas­vu­hoo­ne­gaas kui süsi­hap­pe­gaas ja püsib at­mos-fää­ris kesk­mi­selt 114 aas­tat. Ning süsi­hap­pe­gaa­si ja­lajäl­je suu­rus sõltub ka vil­je­le­mi­se vii­sist, pai­gast ja trans­por­dist.

Kui­gi need ar­vud tun­du­vad täp­sed, ei ole nad se­da igal ju­hul. Siis­ki an­na­vad need alu­se võrd­lu­seks. Võrd­lu­sest sel­gub, et kõige ener­gia­ma­hu­kam on pu­na­se li­ha toot­mi­ne. See­ga pais­kab see õhku ka kõige enam kas­vu­hoo­ne­gaa­se – süsi­ni­ku ja­lajälg on 2,5 kor­da suu­rem kui ka­la või ka­na­li­ha toot­mi­sel. Ener­gia­ma­hu­kas on ka pii­ma­too­de­te toot­mi­ne. See an­nab trum­bid kät­te tai­me­toit­las­te­le. Üks tai­me­toit­la­ne ni­melt val­lan­dab oma söö­gi kau­du at­mosfää­ri kesk­mi­selt pool­teist ton­ni vä­hem süsi­hap­pe­gaa­si ek­vi­va­len­ti kui li­hasöö­ja.

Mis aga li­has­se puu­tub, siis loo­da­vad äär­mus­li­kud loo­ma­kaits­jad ja kesk­kon­nasõbrad, et se­da ha­ka­tak­se pea­gi toot­ma töös­tus­li­kult nii-öel­da kat­sek­laa­sis, mit­te lõika­ma loo­ma­de kül-jest. Loo­ma­de ee­ti­li­se koht­le­mi­se or­ga­ni­sat­sioon on sel­le tar­beks väl­ja pan­nud ka mil­jo­ni dol­la­ri suu­ru­se au­hin­na. Mi­da rik­ka­maks saab inim­kond, se­da enam loo­ma­li­ha ta sööb. Loom aga on us­ku­ma­tult ebatõhus ener­giaal­li­kas – vaid viis ku­ni 25 prot­sen­ti te­ma söö­gis si­sal­du­vast ener­giast lä­heb ini­me­se jaoks söö­da­va li­ha kas­va­ta­mi­seks.

Es­ma­pil­gul võib pais­ta, et ko­ha­li­ku, tar­bi­ja­le võima­li­kult lä­he­dal too­de­tud toi­du söö­mi­ne on kas­vu­hoo­ne­gaa­si­de mõttes kesk­kon­nasõbra­li­kum. Kuid ar­vu­tu­sed näi­ta­vad, et trans­por­di osa­kaal toi­du süsi­ni­ku ja­lajäl­jes on vaid üks­teist prot­sen­ti. Toot­jalt tar­bi­ja­ni ula­tu­va­te toi­du­ki­lo­meet­ri­te osa­kaal ei üle­ta nel­ja-viit prot­sen­ti. Kui aga ühel päe­val nä­da­las loo­bu­da li­ha ja pii­ma­too­de­te söö­mi­sest, saab sääs­ta at­mosfää­ri sa­mast hul­gast kas­vu­hoo­ne­gaa­si­dest.

Orgaanilise toidu hind

Toi­du kas­va­ta­mi­ne aga hõlmab 83 prot­sen­ti toi­du süsi­ni­ku ja­lajäl­jest. Nn or­gaa­ni­li­se toi­du kas­va­ta­mi­ne va­jab kümme prot­sen­ti enam ener­giat kui ta­va­li­ne toit. Kui top­pi­da ka­nad ti­he­dalt hoo­nes­se, siis saab söötühi­ku koh­ta enam li­ha, ku­na ener­gia ei ku­lu lii­ku­mi­se pea­le. Or­gaa­ni­li­ne, ini­me­se kas­va­ta­tud lõhe vas­tu­tab aga kol­man­di­ku võrra ena­ma kas­vu­hoo­ne­gaa­si­de koguse eest kui va­balt kas­vav ka­la. Ja ini­me­se kas­va­ta­ta­vad kre­ve­tid on nee­la­nud kol­man­di­ku ran­ni­kul kas­va­va­test mang­roo­vmet­sa­dest. Ki­lo kre­vet­ti­de kas­va­ta­mi­seks lä­heb va­ja kaks ki­lo ka­la. 

See­vas­tu ka­ri­loo­ma­de osaks lan­geb ter­velt ka­hek­sa prot­sen­ti ini­me­se too­de­tud kas­vu­hoo­ne­gaa­si­dest, sest ro­husöö­jad eral­da­vad li­saks süsi­hap­pe­gaa­si­le me­taa­ni. Ning mi­da enam nad roh­tu söö­vad, se­da roh­kem me­taa­ni nen­de kõhtu­des ela­vad bak­te­rid eral­da­vad. Kuid ka­ri­loo­ma­de li­hast saa­vad ini­me­sed kol­man­di­ku va­ja­li­kust val­gust. Ülejää­nu ku­lub ai­ne­va­he­tu­seks ning luu­de ja när­vi­ku­de­de kas­va­ta­mi­seks.

Nor­ra toi­du-uu­rin­gu­te ins­ti­tuu­di and­me­tel võib ju­ba prae­gu töös­tus­li­kult kas­va­ta­da li­ha, mil­le ki­lo­hin­naks tu­leks 3,4 eu­rot, ning see suu­daks hin­nalt võis­tel­da põllu­ma­jan­dus­li­ku li­ha­ga. Li­ha saaks kas­va­ta­da näi­teks veis­te, lam­mas­te ja si­ga­de li­has­te tüvi­rak­ku­dest, mis kin­ni­tuk­sid pi­si­kes­te söö­da­va­te ke­ra­kes­te külge. Eelkõige plaa­ni­tak­se nii ha­ka­ta toot­ma bur­ge­reid, vors­ti­ke­si ja kot­let­te. Sel­li­se li­ha toot­mi­ne val­lan­daks ka pal­ju vä­hem kas­vu­hoo­ne­gaa­se. Kuid kas sä­her­du­se söö­gi mait­se üle ka vaid­le­ma ha­ka­tak­se, po­le veel tea­da.