Inimene liigub ringi nagu loom toiduotsingul
Kui te päevast päeva tähtsalt ringi askeldate, käite tööl, külastate kontserte ja võtate ette pikemaid ning lühemaid reise, pole teil veel põhjust arvata, et olete looduses kuidagiviisi originaalne. Täpselt sama mustri järgi otsivad loomad oma sööki.
Iga inimene teeb pidevalt valikuid. Neid valikuid mõjutab suuresti ka keskkond. Milline on valikute muster, seda ei paljasta kuigi täpselt ükski sotsioloogiline küsitlus. Üha enam kasutatakse sotsiaalteadustes objektiivseid matemaatilisi meetodeid, mis annavad inimese käitumisest täpsema pildi. Nii näiteks saab inimese liikumisharjumusi uurida mobiiltelefonide andmete põhjal. Seda tegidki González ja tema kolleegid, kes uurisid ennekuulmatult suurt hulka inimesi. Nad kasutasid 100 000 inimese 16 miljonit hüpet ning jõudsid inimese liikumise uurimises uuele tasemele.
Albatrosside arukas lend
Liikumine saab alguse toidust. Toitu napib peaaegu alati ja see pole maamunal jaotunud ühtlaselt. Toit esineb kämpudena nagu klimbid supis. Nõnda peavad toidujahtijad välja töötama strateegia, et vajalikule toidule võimalikult vähese vaevaga ligi pääseda. Lähemal uurimisel selgub, et loomad ei sigi-sagi sugugi juhuslikult, mille liikumist kirjeldaks normaaljaotus. Siis esineks mingi liigi liikumisel üks keskmine reisimaa, mille ümber jaotub sümmeetriliselt ja distantsi pikenedes või vähenedes ka pisem arv distantse.
Loomade strateegia on üles ehitatud teisiti. Nad teevad arvukalt lühikesi hüppeid kindlal alal, enne kui võtavad ette pikemaid matku uutele aladele. Matemaatiliselt kirjeldab sellist distantside jaotumist Lévy astmestik. See on üks juhuslikku ekslemist kirjeldav mudel, mida iseloomustavad nn mitmeharalised hüpped, kus enamik harudest on lühikesed, ent vähesed on palju pikemad. Tolmuterake, mida pommitavad vedeliku molekulid, nõnda ei käitu. Browni liikumine on Lévy astmestiku kõrval sile ja etteaimatav. Bostoni ülikooli füüsik Gandhimonah Viswanathan ja ta kolleegid uurisid 1996. aastal albatrosside lende. Need majesteetlikud linnud võtavad ookeanide kohal ette hiiglapikki reise, otsides kalu, kalmaare või krilli, enne kui jälle tagasi lendavad. Arvati, et nende lennud on juhuslikud. Kuid selgus, et albatrossi lennupikkustel on skaalavaba ja enesesarnane muster. Nii nagu on seda näiteks puu hargnemisel oksteks ja leheraagudeks või pilvedel või rannaribal. Teadlastel õnnestus tõestada, et selline käitumine on toidu otsinguil optimaalne. Ja teised teadlased näitasid, et samalaadselt käituvad nii põhjapõdrad, kimalased, mullaamööbid kui ka kalamehed.
Ning tagatipuks tõestavad Bostoni ülikooli teadlane Marta C. González ja ta kolleegid ajakirja Nature 5. juuni numbris, et sellesama mustri kohaselt käituvad ka mobiiltelefonide kasutajad.
Lévy astmestik erineb juhuslikust ekslemisest, mida teostab tolmuterake lahuses, selle poolest, et järgmine samm ei ole lihtsalt ette aimatav. Tolmuterakese järgmine hüpe ei ole kunagi 10 või 100 korda suurem kui eelmine. Lévy hüpetel sõltub aga järgmise hüppe pikkuse tõenäosus eelmise pikkusest vähem. Sellist jaotust tuntakse astmeseaduse nime all ja selle kohaselt tehakse pikemaid hüppeid sagedamini kui normaaljaotuse järgi juhuslikul ekslemisel.
Mobiilistatud sotsioloogia
Albatrosse sai uurida, kui nende jalale kinnitati asukohta kindlaks teha võimaldavad seadmed. Kuidas aga uurida inimeste liikumist? Nõukogude hiilgeaegadel kehtis sissekirjutiste süs-teem, mis võimaldas jälgida inimeste liikumist päevade, nädalate ja kuude täpsusega. Selgub, et liberaalses ühiskonnas saab inimeste liikumist jälgida palju täpsemalt. Sest nad ise kinnitavad seireseadmed enda külge. Need on mobiiltelefonid, mis võimaldavad sotsiaalteadastel ometi kord koguda objektiivseid andmeid.
Anonüümselt saadavad mobiiliandmed võivad panna aluse inimkäitumise ökoloogiale, nii nagu lindude märgistamine pani aluse linnuökoloogiale. Kahe aasta eest uurisid Göttingeni Max Plancki instituudi teadlane Dirk Brockmann ja tema kolleegid inimeste liikumist kaudselt, kasutades inimeste poolt vabatahtlikult interneti teel kogutud dollarirahatähtede liikumise andmeid USA-s. New York Cityst reisi alustanud rahatähtedest 60 protsenti viibis kümne kilomeetri raadiuses veel kahe nädala pärast. Kuid seitse protsenti oli hüpanud üle 800 kilomeetri. See on Lévy mustri sarnane liikumine. Nüüd on González ja ta kolleegid kasutanud anonüümseid andmeid, et seirata 100 000 inimese liikumist kuue kuu jooksul. Ja statistika on jälle Lévy mustriga. Inimesed liiguvad ringi enamjaolt väga lühikeste hüpetega. Pikki reise tuleb ette palju vähem, kuid väga pikki enam, kui juhuslik uitamine seda eeldaks.
Jääb üle oodata, millal hakatakse uurima jalgpallurite käitumist väljakul. Võib juhtuda, et nendegi liikumine pole midagi muud kui Lévy astmestiku kohaselt kulgemine. Sigitakse-sagitakse oma läheduses, mille sekka satub pikki ja veel pikemaid väljasööste.
