Jalavalu kannatamise asemel otsi abi
Magdaleena polikliinikus asub üks Eesti kahest ja pealinna ainus kõnnirada, mis aitab hinnata jalamuutuseid ja vabaneda jalavaludest.
Kui Tartu kõnnirajal jalutavad põhiliselt sportlased ja harvem lihtsalt valutavate jalgadega inimesed, siis Ida-Tallinna keskhaigla Magdaleena polikliiniku taastusarste Eve Soobat ja Kelly Kirti külastavad peamiselt liht-inimesed oma tavaliste jalgadega. Kõnniraja abil tehtav jalgade koormusjaotuse kompleksuuring selgitab välja kõikvõimalikud kõrvalekalded, tohter analüüsib muutuseid arvuti abil ning püüab vaevatuile leida sobivaid lahendusi – olgu selleks siis taastusravi, harjutused või tallatoed.
Taastusarst Eve Sooba, kes kõnnirajakabinetis töötab, ütleb, et keskmine eestlane tuleb paraku arsti juurde siis, kui valu enam elada ei lase. Tõde on aga see, et mida varem tulla, seda rohkem probleeme on võimalik ära hoida. Seda, et keegi tuleks kaebusteta jalgu lihtsalt kontrollima, ei juhtu hoopiski.
„Ainsad, kes kiiresti kohale tulevad, on laste emad. Nemad käivad kontrollimas ja nõu küsimas, kui laps kurdab valu või jalgade väsimist,” kiidab Sooba. Kas lapsel on kalduvus lampjalgsusele, saab esmalt hinnata perearst. Imikutele saab ema teha ergutavat massaaži, suuremad teevad juba ise harjutusi. Teine laste mure on hüppeliigese „sissevajumine”, selle korrigeerimiseks on spetsiaalsed jalatsid. Tõsi, kõnnirada alla 30-kiloseid patsiente analüüsida ei suuda, kuid nõu ja abi saavad kõik abivajajad arstilt sellegipoolest.
Täiskasvanud patsiendid kaebavad tavaliselt valu pöiapiirkonnas päka all või kannas. „Valdavalt on inimestel jala-võlvid ära vajunud või pole labajala liikumine normaalne. Lastel on võimalik jalavõlvid täiesti korda saada, täiskasvanutel saame valu ära võtta ja probleemi süvenemist ära hoida,” räägib Sooba.
Tavalised külalised on doktor Sooba kabinetis ka põletikuliste liigestega haiged ja ülekaalulised. Rohkem peaksid aga tema hinnangul jalgadele tähelepanu pöörama diabeetikud, kes võiks jalgu uurima tulla pool aastat pärast haigestumist – enne, kui jalgadega probleemid tekivad.
Jalaväsimust, -valu ja võlvi vajumist põhjustab tohtri sõnul ka rasedus – paljudel rasedatel muutub jalanumbergi suuremaks. „Kuni muutus on värske, saab jala õigete harjutustega ja vajaduse korral tallatugedega päris korda,” kinnitab arst. Ja 450-kroonine käik jalakabinetti on kindlasti soodsam lahendus kui kogu jalatsikapi väljavahetamine või valu tõttu kõndimisest loobumine.
Kannavalu kurdavad pidevalt kõrgete kontsadega käijad, kes vahel üritavad madalale laskuda. Nende kannakõõlused on lü-hikeseks vajunud ning hüppeliiges ja säärelihased ei lasegi jalal enam täistallaga valutult maas olla, räägib arst. „Kui hakkad kontsakõrgust langetama, siis mitte ühekorraga ülalt täistallale, vaid 0,5 kuni ühe sentimeetri kaupa. Pidevast kõrgest kontsast on hoopis tervislikum suur valik jalatseid, mida siis vaheldumisi kanda,” soovitab Sooba.
Tullakse ka põlvevaludega – nii põlve- kui ka seljavaevuste korral on vahel abi jalgade toestamisest. „Näiteks paneme x-jalgade korral jala siseküljele pikivõlvi toe ja koormus jaotub põlveliigesele ühtlasemalt,” räägib arst.
Jalavalu võimalike põhjustajatena nimetab taastusarst veel ülekoormust, vanematel inimestel liigesekulumust ja närvikahjustusi. Muresid on ka traumahaigetel, kes pärast väänamist, murdu või lõikust pole jalga päriselt terveks ravinud.
Tallatoed ja harjutused
Kõiki uuringule tulejaid küsitleb Sooba esmalt haiguste ja vaevuste osas ning seejärel hindab oma silmaga nii seismist kui ka kõndimist, uurib nii varbaid kui ka hüppeliigeseid, selgroogu pealekauba. „Otsime valukohti, testime vastavalt vajadusele,” loetleb Sooba rutiinseid töövõtteid. Seejärel jalutab patsient mitu korda üle elektroonilise kõnniraja, mis tehtud sammud arvutiekraanile kuvab. Järgneb saadud näitude analüüs. Kui
jalatalla koormus n-ö õigest väga palju erineb, tulevadki mängu tallatoed, sobivamad jalatsid, kindlasti spetsiaalsed harjutused, vajaduse korral ka taastusravi. Viimasena nimetatu võib olla ultraheli, magnet- ja teised elektriravi meetodid, massaaž, muda- või parafiiniravi... Abi võib olla ka jalavannidest – jahedatest, soojadest või ürtidega. Lavendel on jalavannide klassika. Vaevusteta kerge lampjalgsusega tervele inimesele ei määra me protseduure ega tallatugesid – vahel piisab probleemide süvenemise hoidmiseks harjutustest ja õigest tavajalatsist,” räägib arst.
Kuid liigesehaigete lampjalgu peab deformatsioonide tekkimise eest hoidma, et nahavigastusi vältida. Seetõttu soovitatakse tallatugesid ka probleemide vältimiseks.
Tallatugesid on kahte sorti: standardsed sobivad väiksemate tüüpiliste muutuste korral ja siis, kui mõlemad jalad on ühesugused. Kui need ei sobi, tulevad appi spetsiaalsed tallatoed, mis tuleb lasta meistri juures teha. Meistrilt võivad abi saada ka need, kel on puusaproteesi või seljakõveruse tõttu üks jalg teisest lühem. Sel puhul proovitakse siinsamas kabinetis, kas abi oleks tallakõrgendusest. Siis lastakse meistril teha spetsiaalsed jalavarjud, millel on üks tald tavaline ja teine mitu sentimeetrit paksem. Just nii, nagu vaja.
Väljavajunud varbaid nimetab tohter tüüpiliseks naiste probleemiks. Sel puhul keerab suur varvas viltu teiste alla või peale. „Mida kõveramaks varvas keerab, seda halvem on jala toetuspind. See segab ka teisi varbaid, king hõõrub, nahk võib katki minna ja nakkus haava sattuda. Suhkruhaige nõrgale immuunsüsteemile võib see nakkus aga lausa saatuslikuks saada,” tõdeb jalaspetsialist. Moondunud varba saab tagasi sirgeks lõigata ortopeed, kuid kui varbad pole veel risti ja jalg saab õige toestuse, võib tulemuse saada ka noata.
Jalgadele sobivaimad liikumisviisid
•• Lastele on väga oluline ronimine nii redelitel kui ka tänapäeva mänguväljakute n-ö ämbliku-võrgul. Parem on ronida paljajalu või pehme tallaga jalatsites, sest siis tajub jalg tallaalust pinda paremini.
•• Tasakaalu arendab ka varvastel kõndimine, liivakasti äärel turnimine, mahajoonistatud jalajälgedel käimine, selg või külg ees kõndimine ning looduses, näiteks mere ääres suurtel ja väikestel kividel turnimine. Kõik see treenib ka jalavõlvi. Veel on kasulik jalgade või varvaste vahele pandud pliiatsiga joonistada kujundeid, tõsta maast jalgadega asju, nt riidetükki või väikest palli.
•• Kaldteest või isegi liumäest üles ronimine venitab kannakõõ-luseid ja on seetõttu samuti kasulik.
•• Nii suurtele kui ka väikestele tuleb kasuks rannaliival veepiiril kõndimine. Jalgadele on kasulik ka ujumine, vesivõimlemine ja jalgrattasõit.
Hüva nõu!
Ida-Tallinna keskhaigla taastusarst dr Eve Sooba annab jalatsisoovitusi:
•• ideaalne lapsejalats on eest pehme ja painduv, tagant tugeva kannakapaga;
•• täiskasvanu king on laia ninaga ja täistallal, optimaalne kõrgus on 1,5–2,5 cm;
•• mida peenem konts, seda väiksem on jala toetuspind ja seda rohkem on jalal tegemist, et inimest püsti hoida;
•• kõrgeks peavad arstid üle neljasentimeetrist kontsa ja seda nad mõistagi kanda ei soovita;
•• kannakõrgenduseta jalatsid (nt plätud) pole samuti head;
•• kes soovib kõrgeid kontsi, peaks soetama eri kontsa-kõrgusega kingad ja neid vaheldumisi kandma;
•• ka tennisel ja tennisel on vahe – üks on üleni pehmest riidest, teisel on jalga toetav kannaosa. Eelistama peaks
mõistagi viimast.
