Juuda reeturlikkus ja matemaatiline loogika
Evangelist Matteuse kohaselt reetis Juudas Jeesuse 30 hõberaha eest. Ridade vahelt tuleb välja, et Juudas reetis lihtsalt ahnusest. Kuid jääb siiski mõistatuseks, miks sai Juudas just nimelt 30 hõberaha.
Sellele on püütud leida vastust ühest 1882. aastal avalikuks tehtud ballaadist nimega “Judas”, mis asub Trinity College’i raamatukogus Cambridge’is, on kirjutatud varakeskinglise keeles (Early Middle English) ja pärineb 13. sajandi lõpust. Ballaadis pajatatakse, et Jeesus andis Juudale 30 hõbeseeklit, et too juutide paasapühade õhtusöömaaja road ostaks. Teel turule kohtas Juudas oma õde, kes hakkas pärima, miks vend selle kahtlase kuulsusega valeprohveti Jeesusega läbi käib. Puhkes vaidlus, mille lõpus pani väsinud Juudas oma pea õe sülle ja uinus. Ärgates avastas ta, et raha on kadunud. Tal ei jäänud üle muud kui lubada Pilatusele kätte näidata Jeesus ja küsida selle eest 30 hõbeseeklit, et sööki osta.
1907. aastal avaldati Prantsusmaal 12 apostlist teos, mis sisaldab ka Egiptuse koptidelt pärit nn Juuda evangeeliumit. Koptide versiooni järgi oli Juudal õel ja ahne naine, kelle õhutusel ta Jeesust reetma hakkas, et seeläbi rikkaks saada. Kuid anti vaid 30 hõbeseeklit, mille ostujõud võrdus tol ajal 13 inimese ühe söögikorraga. Koptikeelne käsikiri leiti möödunud sajandi lõpul Egiptuse kõrbest. Keemilised uuringud on näidanud, et see kirjutati 3. või 4. sajandil. Papüürus on kõdunenud fragmentideks, kuid siiski on osa tekstist õnnestunud desˇifreerida. Käsikirja taastamisel abistas ka National Geographic Society. Seda on tõlkinud üks maailma juhtivad kopti asjatundjaid Rudolphe Kasser ja piibliuurija Marvin Meyer. Nende arvates ulatuvad Juuda evangeeliumi juured gnostikuteni, kes uskusid füüsilisest universumist lahus olevasse headuse algallikasse. Kui kristlased rõhutavad, et ainult Jeesus, Jumala poeg, on ühtaegu inimlik ja jumalik, siis gnostikud arvasid, et Jumalaga saavad otseühenduse ka tavalised inimesed.
Iidne tekst väidab, et Kristuse reetja oli tegelikult tema ustavaim jünger. Reetmine ei salanud Jeesust ja ta tegusid maha, vaid tegi need nähtavaks. Juudas oli kangelane, kes ainsana mõistis Kristuse sõnumit. Nõnda peegeldab Juuda evangeelium võitlust gnostikute ja hierarhilise kiriku vahel.
Matemaatiline loogika
Kuid Juuda evangeeliumis ei ilmne Juuda vaba tahte olemasolu nii nagu keskaegses Inglise ballaadis, mis on sarnane koptide kirjatööga võib-olla sel põhjusel, et ta rändas Inglismaale varakeskaegsete Iiri munkade kaudu, kes olid kuni 10. sajandini Euroopas märkimisväärseteks kultuurivahendajateks.
Matteuse evangeeliumis on kirjeldatud, kuidas Jeesus vastab preestritele ja rahvavanematele, kui need panevad kahtluse alla tema volituse teha imetegusid. Ta nimelt palub ülempreestritel vastata: “Kust tuli Johannese ristimine: kas taevast või inimestest?” Preestrid mõtlesid, et kui ütlevad, et taevast, küsib Jeesus, miks nad siis ei usu seda. Kui aga ütelda, et inimestest, tuleb karta rahvast, kes usub, et Johannes oli prohvet. Ja nõnda ütlesid nad, et ei tea. Aga Jeesus kostis seepeale: kuna teie ei vastanud, ei vasta ka mina teile, kes mulle voli on andnud (Mt 21, 23-27).
1930. aastal kuulutas Kurt Gödel, et mis tahes formaalsest süsteemist saab leida lauseid, mille kohta pole võimalik tõestada, kas need on õiged või väärad. Mis tahes matemaatikal põhinev formaalne aksiomaatiline süsteem on ebatäielik. Nõnda siis on loogiline maailm ebatäielik ja Kristus viitas sellele otseselt. Muidugi ei meeldinud see valitsejatele. Gödel jõudis oma tulemuseni, uurides Bertrand Russelli ja Alfred North Whiteheadi suurteost Principia Mathematica, mille eesmärgiks oli näidata, et kogu matemaatiline teadmine on pelgalt loogika põhjal tuletatav mõnest põhitõest ehk aksioomist. Gödel aga näitas, et mis tahes formaalses aksiomeeritud süsteemis on lauseid, mida pole võimalik tõestada, ning pole võimalik tõestada ka valitud aksioomide vastuolulisust.
Niisiis – kui Juudast poleks olnud, oleks tulnud ta välja mõelda. Ja võib-olla et mõeldigi. Kui mitte muud, siis on Juuda evangeelium ja temast kõnelevad ballaadid allikad, kus peegeldub nii kristluse kui ka matemaatilise loogika areng.
Allikad:
Pertti Anttonen, Miksi
Juudas petti Jeesuksen? Tietessä Tapahtuu, 8, 2006.
Andrew Cockburn,
The Judas Gospel. National Geographic, May, 2006.
Osma Pekonen, Kurt Gödel – suurin loogiko Aristoteleen jälkeen. Tieteessä Tapahtuu, 8, 2006.
