Ka allergiku kevad võib olla nauditav
Heidad küll õhtul aegsasti magama, aga ka pärast kaheksatunnist n-ö iluund ei suuda silmi avada – need tunduvad paistes, justkui oleks pool ööd hoopis pidutsenud. Ja nina on kinni, hoolimata sellest, et väljas on ilus päikesepaiste ja kauaoodatud kevad on käes. Silmad on väsinud, tulitavad kergelt ja parema meelega hoiaks neid kinni kui lahti.
Perearst teavitab, et sa pole külmetunud, suure tõenäosusega on tegu allergiaga, mille käes vaevleb Eestis juba ligi 150 000 inimest. Allergikute hulk aina kasvab. Pollinoos ehk rahvakeeli heinanohu on platsis kohe, kui kevadel loodus õitsema hakkab. Põletikku ei põhjusta külmetus ega bakterid, vaid organismi ülitundlikkus mingi aine (allergeeni) suhtes. Ebamugavustundele võivad lisanduda unehäired, kontsentratsioonivõime langus, õppimisvõime nõrgenemine ja depressioon. See on põhjus, miks paljud inimesed ei naudi kevadet ja ootavad pikisilmi vihma, et õhk saaks puhtamaks ja enesetunne seeläbi paraneks. Ent ravimite toel muutub kevad aastaajaks, mida tasub oodata.
Hooajaline allergia
Heinanohu on allergiline põletik ninas ja ninakõrvalkoobastes, mille tunnused on ninakinnisus või vastupidi rohke vesine eritis, nina sügelemine ja aevastamine. Kaasneda võivad vaevused silmades: sügelus, punetus, turse ja pisarad. Samuti võivad tekkida sügelustunne suulael, kurgus ja kõrvades.
Õietolmuallergikutel võib esineda kaebusi ka pärast mõne toiduaine söömist. See on tingitud osa toiduainete ja õietolmude molekulaarse koostise sarnasusest. Nii võib näiteks kase õietolmu suhtes tundlikul inimesel tekkida kaebusi õunte, porgandite või pähklite söömisel.
„Pollinoosi korral tekivad kaebused vastava taime õitsemisperioodil. „Peasüüdlase” leidmisel on abiks kaebuste esinemise jälgimine,” lisab kliinilise immunoloogia arst-resident Krista Ress.
Kevadel on sagedasemaks allergia põhjustajaks puude õietolm (lepp, sarapuu, kask, haab), suvel kõrreliste heintaimede õietolm ning hilissuvel umbrohtude õietolm (malts, puju, koirohi, timut). Ress selgitab, et põhjuslikust allergeenist saab enamasti aimu juba kaebuste esinemise perioodilisusest. Ent sageli on vajalikud nahatestid või vere-analüüsid, et kindlaks määrata kaebuste taga peituv allergeen.
„Kui põhjustav allergeen on selgeks tehtud, on äärmiselt oluline selle allergeeni edaspidine vältimine. Kuigi näiteks õietolmu ei ole võimalik täielikult vältida, on siiski võimalik sellega kokkupuudet märgatavalt vähendada,” julgustab Ress.
Seega tuleks jälgida, millal teile ohtlike taimede õietolm saavutab õhus maksimumi. Varemalt edastas sellekohast teavet allergialiit, ent tänavu Eestis õietolmuseiret ei tehta. Allergialiit jagab soovitusi: väldi looduses käimist sinu jaoks allergiliste taimede tolmlemise ajal ja ruume tuulutage kindlasti akna kaudu, mille ette on paigaldatud spetsiaalne kaitsevõrk.
Kui allergiline nohu jääb diagnoosimata ega saa vajalikku ravi, suureneb risk kroonilise keskkõrva- või põskkoopapõletiku, ninapolüüpide ja astma väljakujunemiseks. Seega tuleks allergilise nohu ravimisse suhtuda tõsiselt. Allergilise riniidi patsientidel on kolm korda suurem risk astma tekkeks.
Hormoonravimid
„Sageli arvatakse, et allergiline nohu on kerge haigus. Tegelikult võivad sümptomid olla väga kurnavad ja vähendada märgatavalt elukvaliteeti, töövõimet ja lastel õppeedukust,” lisab Ress.
Pollinoosi on võimalik ravida suukaudsete allergiavastaste ravimitega (antihistamiinikumid), ninna pihustatavate ravimitega ja vajaduse korral silmatilkadega. Ravimeid saab nii käsimüügiletist kui ka retsepti alusel. Oluline on teada, milliste õietolmude suhtes tundlik ollakse ja seega alustada ravi õigel ajal.
„Nohu ravimiseks kasutatavad hormoonravimite annused on tegelikult väga väikesed ja organismi võib sealt imenduda peaaegu olematu kogus ravimit,” ütleb Ress julgustuseks neile, kes pelgavad nohu ravimiseks kasutatavaid hormoonravimeid võtta või oma lapsele anda. „Hormoonravimite taluvuse ja kõrvaltoimete kohta on tehtud palju uuringuid. Kindlasti ei tohiks tänapäeval enam allergilise nohu korral kasutatavate hormoonravimite hirm olla aluseks enda või veel vähem oma lapse ravimata jätmiseks.”
„Sageli kasutavad inimesed pollinoosi raviks nina turset alandavaid ja nina „lahti tegevaid” nohuravimeid, mida saab retseptita, kuid nende kasutamisel võib kiiresti tekkida tagasilöögiefekt, mistõttu neid ei soovitata kasutada üle seitsme päeva,” lisab Ress. Ta soovitab õitsemisperioodil mitu korda päevas loputada nina limaskesta apteegi käsimüügist saadavate füsioloogilise lahuse (0,9% NaCl) või meresoolalahusega.
Spetsiifiline immuunravi
Kui tugevad kaebused ka korraliku raviga ei taandu, võib osutuda sobilikuks spetsiifiline immuunravi, mille korral püütakse organismis tekitada tolerantsust vastava allergeeni suhtes. Selle ravi vajalikkuse üle otsustab allergoloog ja tema järelevalve all seda ka tehakse.
Ravi tuleks alustada hiljemalt õitsemisperioodi alguses esimeste sümptomite tekkimisel. „Olenevalt sümptomite raskusest võiks võimaluse korral õitsemisperioodi algust ennetada ja alustada ravi mõned nädalad varem,” soovitab Ress. Samal perioodil võiks õietolmuallergikul alati käepärast olla mõni antihistamiinikum, et haigusnähtude tekkimisel see sisse võtta.
Ravimata allergiline nohu põhjustab olulist elukvaliteedi langust, soodustab ka teiste hingamisteede haiguste püsimist, ägenemist ja lisandumist ning sageli ka uute allergeenide lisandumist. Miks mitte rõõmu tunda niigi lühikest aega kestvatest ilusatest ilmadest, kui sobivad ravimid on olemas?
Pollinoos on ülitundlikkus õietolmu suhtes
•• Pollinoos on haigus, mida põhjustab ülitundlikkus puude ja taimede õietolmu suhtes.
Limaskestadele (silmad, hingamisteed) sattunud õietolm kutsub esile allergilise reaktsiooni, millega kaasnevad mitmed vaevused: silmade sügelus, punetus, turse ja pisaratevool; nina sügelus, punetus, sage aevastamine, rohke vesine nohu või nina kaudu hingamise takistused; sügelus kurgus ja köhatamine; raskematel juhtudel hingamisraskus.
•• Lisaks nimetatutele võib esineda veel nahalööbeid, migreenitaolist peavalu, liigesevalu, seedehäireid, temperatuuri tõusu (sellest ka haiguse rahvapärane nimetus – heinapalavik).
•• Haigustunnused tekivad igal aastal allergiat põhjustavate puude ja taimede õitsemise ajal.
•• Haigusnähud on tugevamad keskpäeval tuulise ja päikesepaistelise ilmaga, sest siis on õhus rohkem õietolmu.
•• Märts-mai on puude õitsemise aeg. Peamiseks pollinoosi põhjustajateks on sarapuu-, lepa- ja kasetolm. Mai lõpus lisandub veel tamme ja võilille õietolm. Juuni-juuli on aasheinte (timut, kerahein, aruhein, raihein, rebasesaba, nurmik, luste) ja kõrreliste (rukis, nisu) õitsemise aeg. August-september on umbrohtude (puju, koirohi, malts) ja sügislillede (astrid, krüsanteemid jm) õitsemise aeg.
Allikas: allergialiit