Eluvett on otsitud kõikjalt, eluveeks on peetud kogunisti süütalaste verd, mille joomine aitavat elu pikendada. Kuid pole ka nüüdismeditsiin kõige oma geneetilise muundamise ja võimsa farmaatsiatööstusega leidnud rohtu, et eluiga kindlalt tõsta.

Nüüd on silmapiiril üks lihtne, ent mõneti piinarikas viis. Selleks on kalorite piiramine toidus. Kahjuks peab küll kohe ütlema, et sellise dieedi mõju on kindlalt välja uuritud vaid putukatel ja närilistel. Ahve uuritakse. Inimeseni pole veel jõutud. Kui aga asi tõeks osutubki, tähendaks see meie söögi energiasisalduse piiramist tervelt kolmandiku võrra. Sellise vägitükiga oleks paljudel inimestel raske hakkama saada.

Pidurdab haigusi

Juba 70 aasta eest märkasid USA Cornelli ülikooli teadlased, et kui rottidele kalorivaest toitu anda, siis võib nende eluiga kolmandiku võrra pikeneda. Ka jäid rotid siis kauem nooruslikuks - seda saab mõõta teatud füsioloogiliste parameetrite kaudu. Asja uuritakse siiani, kuid kindlaid tõendeid, kas selline dieet ka inimese puhul toimib, veel ei ole.

Hiired ja rotid on inimesele siiski geneetiliselt üsna sarnased, nii et nende peal on proovitud paljude ravimite toimet. Kui neile närilistele anda sööki, milles on küll piisavalt valku, rasva, vitamiine ja mineraale, kuid mis teisalt sisaldab kuni poole võrra vähem kaloreid kui tavaline toit, siis vallanduvad kehas mingid reaktsioonid, mis pidurdavad vananemist. Samuti õnnestub nõnda edasi lükata enamiku oluliste haiguste, näiteks vähkkasvajate teket. Samuti ei vanane immuunsüsteem sellistel näiliselt alatoidetud hiirtel mitte ühe, vaid kahe aastaga. Ka väheneb suhkru hulk veres ehk diabeedioht.

On täheldatud, et eluiga pikeneb sama moodi ka teistel loomadel, näiteks vesikirpudel, teatud ämblikuliikidel, populaarsetel akvaariumikaladel gupidel ja geneetikute lemmikloomadel äädikakärbestel.

Seepeale on tekkinud loomulik küsimus. Kas kalorivaese dieedi efekt on tingitud mõne söögi koostisosa, nagu rasva, vähesusest või energiavaesest dieedist enesest? Tuleb välja, et õige on teine põhjus. Rasva, valgu või süsivesikute piiramine, kui pole piiratud toidu kalorsust, ei pikenda üldse eluiga. Nõnda ei toimi ka see, kui tarvitatakse toidulisandeid, manustades vitamiine või teisi antioksüdante.

Kaloripiirang võib olla kasulik isegi siis, kui sellega alustatakse suhteliselt kõrges eas. Kuid noortele on selline dieet suisa kahjulik, pidurdades kehakasvu ja organite arengut, mida näitavad ka paljud anoreksiajuhtumid.

USA Wisconsini-Madisoni ülikooli teadlane Richard Weindruch, kes on üks kaloripiirangute uurimise pioneere, kinnitab, et ka primaatide puhul on esialgsed tulemused lootusrikkad. Tema ja ta kolleegide uuritavad ahvid on olnud kalorivaesel dieedil nüüdseks paarkümmend aastat. Et reesusahvid elavad keskmiselt 27-aastaseks, on veel vara teha lõplikke järeldusi. Küll aga saavad teadlased väita, et kolmandiku võrra energiavaesemat toitu söövatel ahvidel on võrreldes kontrollrühmaga madalam vererõhk ja väiksem vere suhkrusisaldus. Ka insuliini tase veres on madal.

Mängus on vabad radikaalid

Inimeste peal pole meetodit teadupärast veel katsetatud. Siiski viitavad Weindruchi arvates kaudsed andmed sellele, et kaloripiirangutel oleks mõte ka inimese puhul. Näiteks toob ta Okinawa rahva, kes sööb kalorivaest, ent toitaineterikast toitu. Saja-aastaseid elab seal 40 protsenti enam kui mujal Jaapanis. Ka näitavad USA-s tehtud haigusuuringud, et näiteks rinna-, pärasoole- ja maovähk esineb vähem neil inimestel, kes söövad lahjemat toitu.

Ka neil kaheksal katsealusel, kes elasid kaks aastat kinnises süsteemis nimega Biosfäär-2 ning pidid endale ise kasvatama toitu, mida polnud aga piisavalt, oli vererõhk ja veresuhkur madalam kui enne katset.

Mis aga ikkagi on kaloripiirangu tulemuseks keha biokeemias? Muidugi vähendab see rasva hulka kehas. Kuid nüüd ei peeta seda enam eluea pikenemise garantiiks. Teise hüpoteesi kohaselt aeglustub sellise dieedi korral rakkude jagunemine keha paljudes kudedes, mis võib takistada vähkkasvaja arenemist. Ka madalam glükoositase veres ei tee paha. Kuid siiski otsitakse põhjusi mujalt.

Üks levinud hüpoteese on, et kaloripiirang pikendab eluiga põhiliselt tänu sellele, et piirab mitokondrite vigastusi, mida tekitavad vabad radikaalid. Mitokondrid on tillukesed raku sees olevad moodustised, mis vastutavad raku energiatootmise eest. Vabad radikaalid aga on väga reaktsioonivõimelised molekulid, mis võivad eri aineid oksüdeerida, see tähendab napsata neilt elektroni ja sellega neid tugevalt kahjustada. Neid molekule on vananemises kahtlustatud üle poole sajandi ning paarikümne aasta eest saadi ka aimu, et eelkõige kahjustavadki vabad radikaalid mitokondreid. Raku energiavabrikud, mitokondrid, töötavad umbes nagu inimese ehitatud elektrijaamad hea ja halva piiril. Hea on see, et kasutades õhus leiduvat ja vere poolt kohale toodud hapnikku, suudavad nad toota keha eksisteerimiseks vajalikku energiat, mida kannab ATP ehk adenosiintrifosfaadinimeline molekul. Halb on aga see, et liigne hapnik teeb oma trikke ja moodustab vabu radikaale, näiteks superoksiide või siis hüdroksüülrühmi.

Tulemus on see, et mitokondris istuv pärilikkusaine DNA pikk niidike saab enam kahjustatud kui rakutuumas istuv DNA niidike. Rakud muutuvad vähem tõhusaks ja nõnda siis organism vananebki. Seda hüpoteesi on kinnitatud ka eksperimendiga. Lõuna-California ülikooli teadlane Rajindar S. Sohal ja ta kolleegid on näidanud, et vananevatel äädika- ja toakärbestel, närilistel, sigadel ja lehmadel suureneb vabade radikaalide tekkimine mitokondrites.

Tema rühm on saanud ka tõendeid, et kaloripiirang vähendab mitokondrite osküdatiivset lõhkumist. Nimelt on hiirte ajust, südamest ja neerudest pärit mitokondrite superoksiidi radikaalide ja vesinikperoksiidide tase pisem neil loomadel, kes olid kalorivaesel dieedil. Kuid täpne mehhanism pole veel teada.

Kindel on see, et ega kaloripiirang pole ka üksi mingi eluvesi. Näiteks on see ohtlik noorele organismile. Ja ohtlik on sellega äkiliselt peale hakata.  Ka võib see dieet vähendada organismi võimet saada jagu stressist, olgu see siis tekkinud haiguse tagajärjel või keskkonna mõjust.