Kas suits ja kohv võivad vahetevahel ka kasuks tulla?
Ida-Tallinna keskhaigla gastro-enteroloogiakeskuse juhataja Triin Remmel tunnistab, et alkoholi kohta pole tal suurt midagi positiivset öelda. Kui naine tarvitab üle 20 grammi absoluutset alkoholi päevas, mees aga üle 40 grammi, garanteerib ta endale suure tõenäosusega maksakahjustuse või ägeda kõhunäärme-põletiku. Viimaste uurimuste kohaselt on kindlaks tehtud, et inimesed, kelle tarbimine elu jooksul ulatub 100 kilogrammi absoluutse alkoholini, saavad alkohoolse maksatsirroosi. Alkoholi puhul võib nentida seda, et tema liigtarbimine ei mõju positiivselt küll ühelegi seedetraktihaiguse kulule.
Remmeli sõnul haigestuvad meil kõhunäärmepõletikku üha nooremad. Kui varem oli haigestumise suhe üks naine viie mehe kohta, siis nüüd juba üks naine kahe mehe kohta. Alkoholi tarbimine võib põhjustada ka sooleärritussündroomi, mis päädib hommikuste kõhulahtisustega.
Viimased andmed USAst näitavad, et mõõdukas alkoholi tarbimine võib vähendada sooles healoomuliste soolekasvajate ning hilisemat soolevähi teket, kuritarvitamisel on vastupidine toime. Alkoholi liigtarbimine võib põhjustada ka halba hingeõhku ning peensoole kahjustust, sellest tulenevat imendumishäiret, vitamiinide ning toitainete puudust.
Nikotiiniplaaster raviks
Suitsetamisega on lood veidi keerulisemad. Mitmed tööd näitavad, et suitsetamisest võib „kasu” olla põletikulise soolehaiguse (ultseroosne koliit) puhul. See on noorte, 20-ndates eluaastates mittesuitsetajate harvaesinev haigus. Ühe ravivahendina on kasutatud nikotiiniplaastreid, sest arstil pole eetiline patsiendile suitsetamist soovitada.
Ka primaarse skleroseeriva kolangiidiga (sapiteede haigus) haigete hulgas on suitsetajaid oluliselt vähem kui mittesuitsetajaid. Samas, Crohni tõve haigel (põletikuline soolehaigus) on suitsetamise toime haigusele hoopiski ägestav ja suitsetajatel leitakse seda haigust oluliselt rohkem.
Suitsetamine soodustab kõr-vetiste teket, sest söögitoru alumise osa sulgurlihaste töö on nõrgem ja häiritud. Peensooles paiknevad sapphapped liiguvad tagasi makku, mis võib viia maokahjustusteni ja sapirefluksini söögitorru. On seos ka suitsetamise ja kaksteistsõrmiksoole haavandite tekke vahel. Suitsetavad haavandihaiged alluvad halvemini ravile ja eelkõige naistel soodustab see sapikivide teket.
Seedetraktikasvajaist on suitsetajail sagedamini söögitoru-, soole-, (eelkõige naistel) kõhu-näärme- (tugevam seos kui alkoholil) ning ka maksakasvajaid. Patsientidel, kes suitsetavad ja tarbivad alkoholi, diagnoositakse kõhunäärmekasvajaid keskmiselt 13 aastat varem kui mittetarbijatel.
Kohviga on huvitavad lood
•• Ent kohvisõpradele on meditsiinimaailmast tulnud häid uudiseid, sest uuringud on olnud üsna laiaulatuslikud. On avastatud, et kohvi tarbimine kaitseb maksa. Remmeli sõnul on alkoholiga liialdavatel patsientidel, kes tarbivad ka kohvi, maksa-analüüsid oluliselt paremad kui kohvi mittejoojatel. Kohvi tarbimine vähendab võimalust maksatsirroosi tekkeks. Eelkõige kehtib see alkohoolse maksahaiguse puhul. Ent sarnast seost pole leitud teiste kofeiini sisaldavate jookidega.
••Kuidas võiks kohv maksale olla hea? Teooriaid on mitu. Ühe võimalusena on välja pakutud, et kohvi efekt tuleneb tema toimest antioksüdantsüsteemile ning kohv on adenosiinretseptori antagonist. Võimalik, et kohvi kaks koostiosa, kafestool ja kahveool, on positiivse toimega. Kohvi joomine võib vähendada ka haigustunnustega sapikivide teket naistel.