Kas täissõnameetodil lugema õppimine on kahjulik?
20 protsenti noortest prantslastest ei oska I kooliastme lõpuks korralikult lugeda. See on päris suur arv. Kirjutamisega on lugu veel kehvem. Internetikeele mõjude, väheste emakeeletundide ja liigse telerivaatamise kõrval on risti löödud veel üks suursüüdlane: 1970. aastatel alguse saanud täissõnameetodil lugema õpetamine.
Eestlasedki on oma lastele selle meetodi abil sõnakaarte meisterdanud. Laps õpib tervet sõna korraga ära tundma. Vaatab kaarti EMA või COCA-COLA ja jätab sõnakuju meelde. Hiljem ette juhtuvaid tundmatuid sõnu tuletatakse sarnasuse printsiibil. Lapsed õpivad sel viisil päris kiiresti, ainult et loevad sageli “Coca-Cola” ka siis, kui kirjas on “Cora-Cota”.
Eelmisel aastal keelas Prantsuse haridusministeerium täis-sõnameetodi (eraldi või traditsioonilise meetodiga ühendatult) kui ohtliku ja kahjuliku lugemaõppimisviisi. Põhjendus: lapsed loevad selle tulemusel valesti, ei saa loetust aru, kolmandikul õpilastest on lugemisoskusega tõsiseid probleeme.
Selle asemel, et sõnu tähthaaval kokku lugeda, mängivad nad hoopis mõistatusmängu ega pööra piisavat tähelepanu õigekirjale. Aitas eluskatsetest küll. Paljude õpetajate protestist hoolimata õpivad prantslased nüüd lugema nii, nagu nende vanaisad: p-a=pa; pa-pa= papa.
Kümme protsenti düsleksikuid
Prantsuse kirjakeel on nn segakeel – pole ta õieti häälduspõhine, aga päris inglise keelega teda ka võrrelda ei saa. Eesti lapsega on lihtne: õpetad talle o-tähe selgeks ja võib kindel olla, et ükskõik millises sõnas jääb o ikka o-ks.
Prantsuse laps õpib samuti o-tähe selgeks, aga peab arvestama, et o tuleb öelda ka siis, kui kirjas on ô, ö, -au, -aud, -aux, -eau, -eaux, -ot, -os või hoopis haut. (Kui tahate prantslastes imestust tekitada, näidake mõnda eestikeelset sõna, kus kaks o-d kõrvuti – see teeb neile nalja.) Kehtib ainult üks erandita reegel: milleks kirjutada lihtsalt, kui saab ka keeruliselt. Sealjuures suudavad akadeemikud väga veenvalt ära põhjendada, et teistmoodi ei ole mingil juhul võimalik.
Kui muud põhjendust ei leita, süüdistatakse uuendajaid keele ilu rikkumises.
Väidetavalt on prantsuse laste hulgas kümme protsenti düsleksikuid. Probleemsete noortega töötava Claude Huguenini sõnul kohtab ta tõelisi düsleksikuid väga harva – üheksal juhul kümnest on probleem lihtsalt vales lähenemises. Andekamad õpilased saavad lugemise selgeks ka ilma õpetamata ja neid ei suuda “rikkuda” ka täissõnameetod. Teised jäävad pikka aega õppimata sõnade kammitsasse.
Ebapraktiline keel
“Prantsuse keel on väga ilus, aga ebapraktiline,” ütles koduõppefirma direktriss, kui talt nõu küsisin. “Meie laste probleem pole niivõrd hääldamises või lugemismeetodis, vaid prantsuse keele liiga keerulises grammatikas. Puhast täissõnameetodit pole meil kunagi korralikult rakendatudki, kõik õpetajad teevad ikka omamoodi, tehnikaid omavahel segades. Põhjuseid tuleb ikka mujalt otsida!” Ja ta rääkis keerulistest reeglitest, interneti halvast mõjust, vähesest tähelepanust, suurtest klassidest ja vanematest, kes kunagi lastele raamatuid ei loe.
Täissõnameetodi kahjulikkust pole veel teaduslikult tõestatud ega ka selle seost “düsleksiaepideemia” või viletsa õigekirjaga.
Hiljuti vaatasin kõrvalt, kuidas kaks teismelist prantsuse tüdrukut MSN-is klõbistasid. Esimese hooga ei saanud pihta, mis keeles nad kirjutavad. “Prantsuse keeles ikka,” itsitasid nad. Neil on internetis juba ammu omad kirjareeglid. Kirjutavad nii, nagu hääldavad. Hea lihtne, nagu eestlastel. Näiteks “qui”(kes) hääldub nagu ki ja nad kirjutavad ki. O on ikka o, mitte eaux. Koolikirjandid on vigu täis, igale reale jagub mitu tükki. Liiga palju sõnu, liiga palju reegleid, millel on liiga palju erandeid. Ja kui õigekiri ongi pigem erand kui reegel?
Kuidas hoida last üle kuumenemast?
Vastab dermatoveneroloog
Lilian Luiksaar:
Lastele on ülekuumenemise ohu tõttu kõige ohtlikum aeg kella 10–16. Ka sel ajal võib imikuga õues olla, kuid peaks teda pigem varjus hoidma. Peas võiks tal olla linane müts.
Väikelast tuleb kindlasti määrida teda päikesekreemiga, mille kaitsefaktor on 30, apteekrid oskavad soovitada, milline kreem on kõige parem.
Kui laps on saanud päikesepõletiku, tuleb anda talle palju vett juua ja määrida aaloegeeliga. Ülekuumenemisest võib tõusta palavik, samuti võib laps oksendada.
Kindlasti ei tohi imikut jätta üksi autosse: õhk kuumeneb seal mõne minutiga.
Kuidas kaitsta imikut sääskede eest?
Vastab dermatoveneroloog
Lilian Luiksaar:
Selleks on parim sääsevõrk vankri peal.
Sääsetõrjevahendid on tavaliselt üsna tugevad ja neid on palju erinevaid. Enne kasutamist tuleb kindlasti uurida pakendilt, mis vanuses lastele see sobib. Mõnda võib kasutada alates teisest-kolmandast eluaastast.
Sääsehammustuse sügelemise leevendamiseks sobib aga hästi tsinkloksuti. Seda saab paluda apteekril kokku segada, valmislahust ei müüda. Pudel lahust maksab umbes 50 krooni.
