Kas teie part­ner kur­dab, et nors­ka­te nii, et te­ma ei saa ma­ga­da? Po­ri­se­te vas­tu, et ega ei saa ise­gi ma­ga­da, är­ka­te öö­sel kor­du­valt ja ku­lu­ta­te kemp­suuk­si. Ole­te päe­val vä­si­nud, tu­ju­kas, meele-o­lud va­he­tu­vad kii­res­ti, hom­mi­ku­ti on pea­va­lud, töövõime lan­geb ja teil on kes­ken­du­mis­ras­ku­sed. Nais­te pu­hul mee­nu­ta­vad sel­li­sed mu­red me­no­pau­si vae­vu­si, ent ei pruu­gi se­da ol­la. Keh­va ööu­ne põhju­s võib ol­la soo­tuks uneap­noe (obst­ruc­ti­ve sleep ap­nea – OSA), mil­le­le on just vii­mas­tel aas­ta­tel enam tä­he­le­pa­nu pöö­ra­ma ha­ka­tud.

Obst­ruk­tii­ve uneap­noe (une-läm­bustõbi) tä­hen­dab, et ini­me­se hin­ga­mi­ne seis­kub öö jook­sul kor­du­valt. Kui läm­bu­sepi­soo­di kes­tus on üle kümne se­kun­di, põhjus­tab see aju är­ka­mist, ke­ha jääb hap­ni­kunäl­ga, ve­rerõhk tõuseb ja pulss kii­re­neb. Sel­li­seid hin­ga­mis­pau­se võib ol­la öö­sel kümneid kor­di tun­nis, need ära­ta­vad aju ka ju­hul, kui ini­me­ne ise tead­li­kult ei är­ka­gi. Aju är­ka­mi­si võib öö jook­sul ol­la sa­du.

Sel­lest saab häi­ri­tud nor­maal­ne une tsükli­li­sus, mis viib päe­va­se vä­si­mu­se tek­ke­ni. Le­vi­nud kae­bus­teks on uneaeg­ne kat­kend­lik, hää­le­kas ja õhku ah­miv hin­ga­mi­ne, roh­ke hi­gis­ta­mi­ne, hom­mi­ku­ne suu­kui­vus ja pea­va­lu, päe­va­ne vä­si­mus, kõr-ge­ne­nud ve­rerõhk, samuti seksuaalhäi­red.

Ent uneap­noe diag­noo­si pan­nak­se ini­mes­te­le kor­da­des har­vem, kui se­da te­ge­li­kult on. Ees­tis võib hin­nan­gu­li­selt ol­la 49 000–50 000 uneap­noe al­l  kan­na­ta­vat ini­mest, ent ra­vi saab aas­tas tu­hat­kond.

ITK si­sek­lii­ni­ku südame-keskuse ju­ha­ta­ja, kardioloog Tii­na Uue­toa sõnul võib ra­vi­ma­ta uneap­noe soo­dus­ta­da süda­me- ja aju­ve­re­soon­kon­na­hai­gus­te te­ket ja ras­ken­da­da nen­de kul­ge­mist ja ra­vi­le al­lu­mist. Ku­ni pool­tel uneap­noe käes vaev­le­ja­tel esi­neb kõrg­ve­rerõhktõbi, pool­tel esi­neb ka öi­seid süda-merütmih­äi­red. Ra­vi­ma­ta une-ap­noe tõstab su­re­must, vä­hen­dab ini­mes­te töövõimet ja elu-kva­li­tee­ti ning on seo­tud liik­lus- ja tööõnne­tus­te kõrge­ne­nud ris­ki­ga. Ta li­sab, et muud hai­gu­sed võivad uneläm­bustõbe var­ju­ta­da, see oma­kor­da aga teis­te hai­gus­te kul­gu ras­ken­da­da.

Tüüpi­li­ne uneap­noe all kan­na­ta­ja on üle 35-aas­ta­ne üle­kaa­lu­li­ne mees ja hor­mo­naal­se­test muu­tus­test tin­gi­tu­na kes­kea­li­ne nai­ne. Sel­lest po­le puu­tu­ma­ta ka lap­sed, nen­de pu­hul võib põhjus ol­la suu­re­ne­nud ade­noi­di­des või mand­li­tes. Va­ne­mad peak­sid sel­le­le tä­he­le­pa­nu pöö­ra­ma, sest uneap­noe ra­vist sõltub suu­res­ti lap­se areng. Uneap­noe ris­ki-rühmaks las­te seas on kõrge­ne­nud ve­rerõhu­ga ja üle­kaa­lu­li­sed lap­sed.

Ravi on olemas

Ena­mas­ti sa­tu­vad tõve all kan­na­ta­jad va­rem või hil­jem mõne eriars­ti vas­tuvõtu­le, kes neid siis va­ja­du­sel unek­lii­ni­ku­tes­se eda­si suu­na­vad. Tiina Uue­toa sõnul ei saa aga une­ra­vi ajal jät­ta tei­si hai­gu­si tä­he­le­pa­nu­ta.

Uneh­äi­re­te ra­vi­le jõua­vad ini­me­sed ena­mas­ti pä­rast se­da, kui on ha­ka­tud ra­vi­ma südant ja ve­rerõhku, mee­leo­luh­äi­reid anti­dep­res­san­ti­de­ga ja une­tust une­ro­hu­ga. Ini­me­ne saab aru, et on vä­si­nud, ent ra­vi­le jõua­vad al­les siis, kui on ju­ba aas­taid kan­na­ta­nud. Omal käel la­hen­dus­te ot­si­mi­ne võib viia aga veel­gi ras­ke­mas­se sei­su, hoia­tab samuti konverentsil osalenud kar­dio­loog Mae Pind­maa.

Uneapnoe ra­vi va­lik­mee­to­diks pee­tak­se ko­gu maail­mas püsi­va po­si­tiivrõhu ra­vi. Har­vem on näi­dus­ta­tud ki­rur­gi­li­sed ra­vi­mee­to­did, oraal­sed va­hen­did vms. Ra­vi käi­gus tu­leb loo­bu­da ui­nu­ti­test, al­ko­ho­list,

ra­hus­ti­test ja suitsetamisest. Langetada tuleb kehakaalu.  

Uneap­noe all kan­na­ta­vad ini­me­sed on ka üle­kaa­lu­li­sed. Unek­lii­ni­kus­se jõud­vatest une-apnoe pat­sien­ti­dest on 80 protsendil ke­ha­mas­siin­deks üle 30 (nor­maal­ne on 25) ja kaas­ne­vad ju­ba ka muud tõsi­sed hai­gu­sed, näi­teks dia­beet.

Põhju­si, miks obst­ruk­tiiv­se uneap­noe diag­noo­si nii vä­he pan­nak­se, on mit­meid. Na­gu

ju­ba eel­pool ni­me­ta­tud, pea­vad pal­jud se­da nais­te pu­hul me­no­pau­si tun­nu­seks. Me­hi jõuab ra­vi­le kolm kor­da enam. 

Uneapnoe mõju meie organismile

•• Pikal unepnoe episoodil on sarnane efekt sukeldumisega, mille puhul langeb oluliselt hapnikusisaldus veres ning aeglustub südametöö. Tekib südamerütmi-häirete oht. 

•• Apnoehoogude lõppedes võib vererõhk tõusta väga kõrgele, kuni väärtuseni 240/130 mmHg-ni. Selline öise vererõhu sage kõikumine kurnab südameveresoonkonda, lubamata tal öösel puhata.

•• 50%-l uneapnoe haigetest on kõrgvererõhktõbi, 30%-l kõrgvererõhuhaigetest (hüpertoonikutest) esineb OSA, ent see on sageli aladiagnoositud.

•• Ravile halvasti alluva hüpertensiooni ühe põhjusena tuleb kaaluda uneapnoe võimalust – seda esineb kuni 80%-l alla 50-aastastest patsientidest, kellel tablettravi ei anna soovitud tulemusi.

•• Öised südamerütmihäired esinevad 50%-l uneapnoe haigetest.

•• Apnoehood põhjustavad sagedasi ja sügavaid rindkeresisese rõhu langusi (kuni –65 mmHg-ni), järsud rõhumuutused häirivad tõsiselt südame kodade ja vatsakeste talitlust.

•• Uneapnoe koos südamehaiguse ja kõrgvererõhktõvega on kindel riskitegur ajurabanduse (isheemilise ajuinfarkti) tekkeks.

••  Öiseid hingamishäireid esineb südameisheemiatõvega patsientidel kaks korda enam kui isheemiatõveta patsientidel.

••  Ravimata raske uneapnoega meestel on suurem risk nii fataalsete kui ka mittefataalsete ägedate südamevereringehäirete tekkeks. Ravitud unepnoega meestel langeb vastav risk tavalise norskaja tasemele.

Allikas: V. K Somers, D. P White,

R. Amin et al. Sleep Apnea and

Cardiovascular Disease.