Kehv ööuni võib viia südamehaiguste tekkeni
Kas teie partner kurdab, et norskate nii, et tema ei saa magada? Porisete vastu, et ega ei saa isegi magada, ärkate öösel korduvalt ja kulutate kempsuuksi. Olete päeval väsinud, tujukas, meele-olud vahetuvad kiiresti, hommikuti on peavalud, töövõime langeb ja teil on keskendumisraskused. Naiste puhul meenutavad sellised mured menopausi vaevusi, ent ei pruugi seda olla. Kehva ööune põhjus võib olla sootuks uneapnoe (obstructive sleep apnea – OSA), millele on just viimastel aastatel enam tähelepanu pöörama hakatud.
Obstruktiive uneapnoe (une-lämbustõbi) tähendab, et inimese hingamine seiskub öö jooksul korduvalt. Kui lämbusepisoodi kestus on üle kümne sekundi, põhjustab see aju ärkamist, keha jääb hapnikunälga, vererõhk tõuseb ja pulss kiireneb. Selliseid hingamispause võib olla öösel kümneid kordi tunnis, need äratavad aju ka juhul, kui inimene ise teadlikult ei ärkagi. Aju ärkamisi võib öö jooksul olla sadu.
Sellest saab häiritud normaalne une tsüklilisus, mis viib päevase väsimuse tekkeni. Levinud kaebusteks on uneaegne katkendlik, häälekas ja õhku ahmiv hingamine, rohke higistamine, hommikune suukuivus ja peavalu, päevane väsimus, kõr-genenud vererõhk, samuti seksuaalhäired.
Ent uneapnoe diagnoosi pannakse inimestele kordades harvem, kui seda tegelikult on. Eestis võib hinnanguliselt olla 49 000–50 000 uneapnoe all kannatavat inimest, ent ravi saab aastas tuhatkond.
ITK sisekliiniku südame-keskuse juhataja, kardioloog Tiina Uuetoa sõnul võib ravimata uneapnoe soodustada südame- ja ajuveresoonkonnahaiguste teket ja raskendada nende kulgemist ja ravile allumist. Kuni pooltel uneapnoe käes vaevlejatel esineb kõrgvererõhktõbi, pooltel esineb ka öiseid süda-merütmihäired. Ravimata une-apnoe tõstab suremust, vähendab inimeste töövõimet ja elu-kvaliteeti ning on seotud liiklus- ja tööõnnetuste kõrgenenud riskiga. Ta lisab, et muud haigused võivad unelämbustõbe varjutada, see omakorda aga teiste haiguste kulgu raskendada.
Tüüpiline uneapnoe all kannataja on üle 35-aastane ülekaaluline mees ja hormonaalsetest muutustest tingituna keskealine naine. Sellest pole puutumata ka lapsed, nende puhul võib põhjus olla suurenenud adenoidides või mandlites. Vanemad peaksid sellele tähelepanu pöörama, sest uneapnoe ravist sõltub suuresti lapse areng. Uneapnoe riski-rühmaks laste seas on kõrgenenud vererõhuga ja ülekaalulised lapsed.
Ravi on olemas
Enamasti satuvad tõve all kannatajad varem või hiljem mõne eriarsti vastuvõtule, kes neid siis vajadusel unekliinikutesse edasi suunavad. Tiina Uuetoa sõnul ei saa aga uneravi ajal jätta teisi haigusi tähelepanuta.
Unehäirete ravile jõuavad inimesed enamasti pärast seda, kui on hakatud ravima südant ja vererõhku, meeleoluhäireid antidepressantidega ja unetust unerohuga. Inimene saab aru, et on väsinud, ent ravile jõuavad alles siis, kui on juba aastaid kannatanud. Omal käel lahenduste otsimine võib viia aga veelgi raskemasse seisu, hoiatab samuti konverentsil osalenud kardioloog Mae Pindmaa.
Uneapnoe ravi valikmeetodiks peetakse kogu maailmas püsiva positiivrõhu ravi. Harvem on näidustatud kirurgilised ravimeetodid, oraalsed vahendid vms. Ravi käigus tuleb loobuda uinutitest, alkoholist,
rahustitest ja suitsetamisest. Langetada tuleb kehakaalu.
Uneapnoe all kannatavad inimesed on ka ülekaalulised. Unekliinikusse jõudvatest une-apnoe patsientidest on 80 protsendil kehamassiindeks üle 30 (normaalne on 25) ja kaasnevad juba ka muud tõsised haigused, näiteks diabeet.
Põhjusi, miks obstruktiivse uneapnoe diagnoosi nii vähe pannakse, on mitmeid. Nagu
juba eelpool nimetatud, peavad paljud seda naiste puhul menopausi tunnuseks. Mehi jõuab ravile kolm korda enam.
Uneapnoe mõju meie organismile
•• Pikal unepnoe episoodil on sarnane efekt sukeldumisega, mille puhul langeb oluliselt hapnikusisaldus veres ning aeglustub südametöö. Tekib südamerütmi-häirete oht.
•• Apnoehoogude lõppedes võib vererõhk tõusta väga kõrgele, kuni väärtuseni 240/130 mmHg-ni. Selline öise vererõhu sage kõikumine kurnab südameveresoonkonda, lubamata tal öösel puhata.
•• 50%-l uneapnoe haigetest on kõrgvererõhktõbi, 30%-l kõrgvererõhuhaigetest (hüpertoonikutest) esineb OSA, ent see on sageli aladiagnoositud.
•• Ravile halvasti alluva hüpertensiooni ühe põhjusena tuleb kaaluda uneapnoe võimalust – seda esineb kuni 80%-l alla 50-aastastest patsientidest, kellel tablettravi ei anna soovitud tulemusi.
•• Öised südamerütmihäired esinevad 50%-l uneapnoe haigetest.
•• Apnoehood põhjustavad sagedasi ja sügavaid rindkeresisese rõhu langusi (kuni –65 mmHg-ni), järsud rõhumuutused häirivad tõsiselt südame kodade ja vatsakeste talitlust.
•• Uneapnoe koos südamehaiguse ja kõrgvererõhktõvega on kindel riskitegur ajurabanduse (isheemilise ajuinfarkti) tekkeks.
•• Öiseid hingamishäireid esineb südameisheemiatõvega patsientidel kaks korda enam kui isheemiatõveta patsientidel.
•• Ravimata raske uneapnoega meestel on suurem risk nii fataalsete kui ka mittefataalsete ägedate südamevereringehäirete tekkeks. Ravitud unepnoega meestel langeb vastav risk tavalise norskaja tasemele.
Allikas: V. K Somers, D. P White,
R. Amin et al. Sleep Apnea and
Cardiovascular Disease.