Kehv uni võib põhjustada ülekaalulisust ja rikub närve
Rahulik ja piisav uni tagab puhkuse kogu organismile, eriti vajalik on see aga kesknärvisüsteemile. Vajalikust lühem uni häirib normaalset ainevahetust ja see omakorda soodustab ülekaalulisust, diabeeti ja südame-veresoonkonnahaiguste teket. Medical News Today vahendab, et laboriuuringute kohaselt võib koguni 2–3 lühema unega ööd nädalas olulist mõju avaldada. Eriti oluline on uni teismeliseeas, kui kriitilisel ja kiirel arenguperioodil unevajadus kasvab. Enamasti pole aga noorel endal sel ajal mahti magada, sest maailmas tuleb korda luua.
Dr Shahrad Taheri Bristoli ülikoolist peab üha kasvava ülekaaluliste laste arvu peamiseks põhjuseks ebapiisavat ööund. Ta märkas oma uuringutes, et lapsed magavad vähem kui varem. Laste uneaega röövivad arvutid, mobiiltelefonid, televisioon ja muud seadeldised. Taheri leiab, et kõik need ärritajad tuleb lastetoast suure kaarega eemale lennutada.
Lastearst Anne-Kristi Uuli on nõus, et viimastel aastatel on tehnikamaailm laste ellu üha sügavamale tunginud ja vanematel on raske näiteks arvuti taga istumise aega piirata. Eriti juhul, kui arvuti on lastetoas. Uuli sõnul on see suur probleem, sest arvutimängud muudavad une rahutumaks ja võivad lõpuks põhjustada ka psühhiaatrilisi probleeme. Lisaks nendele hädadele veedavad lapsed rohkem aega toas ja vähem värskes õhus, tekivad rühihäired jne.
Uuli sõnul esineb Eesti lastel päris palju unehäireid ja ta on seisukohal, et lisaks eelpool loetletule mängib olulist rolli ka ema raseduse kulg ning lapse esimene eluaasta. Kui rasedusega on probleeme ja sünnitus on raske, võib see muuta ka lapse ja tema une närvilisemaks. Lisaks peavad lapsed rinda pistma suurte nõudmiste ja ootustega, mis vanemad neile kukile laovad.
Uni hoiab ka hormoone ohjes ning leptiin on oluline hormoon, mis reguleerib toidu söömise hulka ja energia kulutamist (nt füüsilise aktiivsuse taset). Leptiin ütleb meile, millal süüa ja millal mitte. Taheri uuring näitas, et neil, kes magasid öösel kaheksa tundi, oli leptiini tase 15% madalam kui neil, kes magasid vaid viis tundi.
Unevähesus häirib ka teiste hormoonide, sealhulgas insuliini, stressihormooni kortisooli ja kasvuhormooni taset, ütleb Taheri. Ta lisab, et hormonaalsed muutused võivad võimendada kaloririkka toidu ihalust.
Kehv uni heidab meid karmi nõiaringi, kust välja murda on raske. Magamatus muudab uniseks, mistõttu väheneb füüsiline aktiivsus. See omakorda vähendab energiakulutamist ja nii tekib ülekaalulisus, mis omakorda tähendab unehäireid.
Une-Mati tööülesanded
•• Uni on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille ülesandeks on kesk-närvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Organism kasutab uneaega kasvuhormoonide eritamiseks.
•• Vastsündinud magavad keskmiselt 16 tundi ööpäevas. Lapse unevajadus on 8–10 tundi, täiskasvanul 7,5–8 tundi ööpäevas.
