Auklikud teed põrutavad muidugi ka nelja- ja kaheksarattalisi sõidukeid, kuid kui seal saavad koormuse amordid ja teljed, siis mootorrataste puhul ka inimesed. “Pärnu maanteel Hiiu raudtee ülesõidust Pääsküla kaupluseni töötab lihas mis kole ja auk on augu otsas kinni,” kurdab pealinna mootorrattur Arx. “Mööda Rannamõisa teed Tabasalu poole on soojenduseks augud ja aukude täitmisest tekkinud kuhjatised, ning edasijõudnutele pikirööpad, mis isegi autoga sõites on ebamugavad. Peterburi maanteest Maardust Tallinnani me üldse ei räägi,” lisab näiteid Kameeleon.

Indrek lisab eeltoodule, et kogu hooaja peab olema ettevaatlik tanklate vahetus läheduses, sest seal maha aetud vedelikud jõuavad autoratastega sissesõiduteedele välja ja kui seal äkilisemalt pidurit või gaasi kasutada, võib tulemus olla ebameeldiv.

Autojuhid ei märka

“Kuid tänavate olukorrast kordi ohtlikumad on autojuhid,” nendib rakverelane Erkki. Ka Kõrtsmikumolu nimeline foorumiliige teatab: “Erinevalt eelkõnelejatest, mulle augud väga meeldivad. Eestimaa teedel oleks väga mõnus liigelda, kui poleks teisi liiklejaid.”

Nii kurdab Kalju, et autojuhid ei aima, kui kiiresti saavutavad tsiklid lubatud piirkiiruse, ja rõhutab: “Me vajame liiklemiseks ühte tervet rida.” Joel selgitab, et auklike teede tõttu vajavad kõik liiklusvahendid veidi rohkem ruumi.

Talvest jäänud liiv või augutäiteks kasutatav lahtine killustik teel võib tsiklistile samuti kurvalt lõppeda: kui kallutaval kaherattalisel ikka pidamist pole, lohiseb ta edasi, külg maas, ja rikutud on nii sõit, päev, ratas kui ka sõitja.

Tüütud on ka valgusfoorid, mis on liikluse sujundamiseks raskusanduritega – kui auto tuleb, teab foor, et vasakpöördeks on vaja rohelist tuld. Kuid mootorratast need foorid sageli ei registreeri, sest see on liiga kerge.

Korke toob aga välja ühe täiesti ootamatu ohu: “Üks väga ohtlik asi on politseinik, kes jookseb, käed laiali, tee peale ette. See nõuab väga korralikku ja ekstreemset pidurdust.