"Mul on mõttes katseliselt kindlaks teha, milliseid reaktsioone kõik need E-tähega toiduained tekitavad," ütleb Tallinna Nahahaiguste Haigla ülemarst Mati Majass. Pärast koolade ja nätsude müügile paiskamist on allergikute hulk Eestis oluliselt suurenenud, kuid täpsemad andmed seni puuduvad.

Üldiselt on aga meil enim levinud nahahaigused needsamad, mis aastaid tagasi – psoriaas ja allergia.

Psoriaasi ehk soomussammaspoolt (ketendavate sõlmeliste laikudega krooniline naha- ja liigesehaigus) põeb Eestis raskemal või kergemal kujul umbes 28 000 inimest. See on geneetiline tõbi, mida päritakse vanematelt. Kui isal-emal on mõlemal psoriaas, siis antakse haigus lapsele pärilikult edasi 85% tõenäosusega. Kui haigus on ühel vanemal, pärib selle laps 35% juhtudest.

Majassi sõnul lööb haigus välja ainult siis, kui selleks on "loodud" tingimused. Kui inimene pole ägedas stressis, ei patusta alkoholiga ega tee endale liiga päikese või külmaga, ei pruugi haigus välja lüüa. Esimeste sümptomite ilmnemisel aga inimene sageli ei taju, et tegu võib olla millegi tõsisega. Kui haige kuulab täpselt arsti nõuandeid, võib ta psoriaasisümptomitest vabaneda juba kolme nädalaga. Mati Majassi kinnitusel on ravi nii tõhus, et löövet ei pruugi tekkida isegi 20-30 aasta jooksul.

Psoriaasi ravi on aga väga kulukas. Mati Majassile meenub kunagine kohtumine Juhan Smuuliga, kes ütles: "Vaata mulle kurku. Siin paistavad kahe Volga tuled." Sama võib enda kohta öelda iga psoriaasihaige. Samas võib selle haiguse puhul ootamatult aidata positiivne elamus. Naistel võib olla selliseks võlurohuks sünnitus.

Allergiat on sedavõrd palju eri vorme, et selle põdejate arvu pole võimalik öelda. "Siia alla kuuluvad mitmesugused nahahaigused, aga ka bronhiaalastma ja liigesepõletikud," selgitab Mati Majass. Allergia kergem vorm on näiteks beebide punased põsed. Haiguse nimi on atoopiline dermatiit ja see tekib siis, kui ema imetamise lõpetab. Millest see on tingitud, pole veel keegi suutnud kindlaks teha.

Allergiliste reaktsioonide põhjusi on lugematu arv. Majass toob lihtsa näite. Vanasti peeti tõsisemaks allergiaallikaks maasikat. "Tegelikult on jõhvikas ainus ohutu mari. Kõik aiamarjad on seevastu viimseni allergiaohtlikud."

Ometi ei kuulu Majass nende kilda, kes isegi korterelamu ukselinki kõhedustundega katsuvad. "Mina kui arst pesen küll käsi nelikümmend korda päevas, kuid tavainimesele piisab kümme korda vähemast. Rohkem ta nahahaiguste ennetamiseks ise teha ei saa."

Majassi sõnul suurenes allergikute hulk tohutult siis, kui meil ilmusid müügile kõik need pepsid, fantad, närmiskummid ja teised E-aineid sisaldavad toidud. Seetõttu pole meil allergia sedavõrd suureks probleemiks kui näiteks Soomes. "Erinevust võib märgata juba Soome televisiooni vaadates," märgib Majass. "Seal hoiatatakse alatasa, kui mingi ohtlik taim õitsema hakkab."

Nahaarst kahetseb, et importtoiduaineid ilma piiranguteta sisse tuuakse: "Oleks tarvilik, et toiduainete importimisel tehtaks vabatahtlikel inimestel allergiateste. Selle peaksid kinni maksma importivad firmad. Praegu nõutakse seda ainult retseptiravimite puhul."

Arsti juurde peaks minema juba siis, kui ihu sügeleb. Tegelikkuses leiab inimene tee arsti juurde seejärel, kui juba silmadki on kinni paistetanud.

Majassi sõnul peab ta alatasa kordama elementaarset tõde – naabritädi ja sugulase õpetused ravimisel ei kehti: "Kurb on vaadata patsienti, kes on ennast teadmatusest streptotsiidsalvi või Vishnevski salviga sisse määrinud ja peab oma rumaluse tõttu kannatama." Tegelikult piisaks haigele apteegivisiidist.

"Kui nahal tekib allergiline reaktsioon, võiks osta apteegi käsimüügist tablette nimega Clarityn. Õhtul üks tablett sisse võtta ja igasugune allergiline reaktsioon on kadunud, " annab Majass nõu.

Arstid teevad allergilise reaktsiooni põhjuse kindlaks veenivere analüüsiga. "Praegu on meie käsutuses väga head aparaadid," julgustab Majass juba nahasügeluse ja kuplade puhul arsti poole pöörduma.