Ostame koju solaariumi, võiksid nuruda oma kaasalt naised, kel majapidamismasinad olemas ja kes kaunist jumest lugu peavad.

Midagi üle mõistuse käivat selle unistuse täitumises polegi – rahakotti teeb see sama suure augu nagu reis lõunamaale. Korraliku baldahhiini-tüüpi solaariumi võib soetada juba 11 000 krooniga. Kahepoolsete solaariumide hinnad on mõnevõrra krõbedamad ja algavad 33 000 kroonist. See-eest kustutab solaarium igal talvel tekkivat janu päikese järele: vähendab stressi, tugevdab immuunsüsteemi, kiirendab vereringet ja ainevahetust ning aitab vabaneda unehäiretest.

"Kodusolaariumid muutuvad järjest populaarsemaks," räägib solaariumide müü- giga tegeleva firma Kivilaine juhataja Jaan Tamm. "Kiire elutempoga inimene ei pea nii enam arvestama ilusalongi lahtioleku- ja vabade solaariumiaegadega, ta n-ö võtab päikest just talle sobival ajal, kasvõi pärast hommikukohvi uudiseid kuulates." Solaariumi muretsevad Tamme sõnul koju ka tõelised päikesekummardajad, sest aparaati osta tuleb kokkuvõttes odavam kui salongis käia. Kivilaine OÜ on praeguseks kodudesse müünud juba 20-30 solaariumi.

Kodusolaariumide vahe salongiaparaatidega on eelkõige lampide arvus, koduvariandi puhul on see maksimaalselt 24. Väiksem võimsus muudab ka päevitusaja pikemaks. "Loomulikult võib koju paigaldada ka salongisolaariumi, kuid see nõuab ruumis väga head ventilatsiooni ja seab erinõuded elektrisüsteemile," selgitab Tamm. Baldahhiini eelis tavalise solaariumi ees on see, et ta võtab toas poole vähem ruumi. Tänu rullratastele on teda lihtne paigaldada sinna, kus päevitada tahetakse. Pärast kasutamist saab baldahhiini panna nii vertikaal- kui horisontaalasendisse ja hoida kasvõi voodi all.

Solaariumi ostmisel tuleks tähelepanu pöörata aparaadi vanusele, lampide seisukorrale ja jahutussüsteemi olemasolule. Jaan Tamm annab nõu: "Mingil juhul ei soovita ma osta kasutatud aparaati, millel puudub müüjapoolne sertifikaat ja garantii (uutel aparaatidel on see kaks aastat). Samuti võiks müüja tagada solaariumi hoolduse. "Solaariumilampidel on tavaliselt kindel kasutusaeg 500-800 tundi, mida ei tohiks pikendada. Umbes 800 krooni maksva näosolaariumi puhul tuleb Tamme sõnul arvestada, et hilisem lampide vahetus lisab hinnale vähemalt teist samapalju.

Ruum, kuhu solaarium paigutatakse, peab olema kuiv, kuid muidu võib aparaadi üles panna kuhu iganes. Jälgima peaks seda, et lampe jahutav ventilaator oleks vaba, muidu võivad lambid üle kuumeneda. Jahutussüsteem mitte üksnes ei hoia lampe, vaid annab ka parema päevitustulemuse.

Aparaati tuleks puhastada kas pehme lapi või paberkäterätikuga ja ilmtingimata spetsiaalse vahendiga. Suvaliste puhastusvahendite ja harjaga hõõrudes muutub klaas matiks ja päevitusefektiivsus väheneb.

Solaariumi kasutamisega tuleb olla niisama ettevaatlik kui päikesevannidega. Parima päevitustulemuse saamiseks võiks hakatuseks teha viis päeva järjest 10-minutilisi solaariumikuure. Kahe esimese seansi vahele peaks ettevaatuse mõttes jätma vähemalt 48 tundi. Kuu aja möödudes võib kuuri korrata. Teine võimalus on pärast esimese päevituskrundi saamist hakata päevitama 1-2 korda nädalas, et jumet säilitada. Kunstpäikest üle 50 korra aastas võtta ei tohiks. Solaariumikuuriga samal päeval enam päikese kätte minna ei maksa.

Telliskivi Perearstikeskuse dermatoloogi Kersti Kivimägi arvates võiks solaariumi kasutada eelkõige selleks, et nahka lõunamaa-puhkuseks ette valmistada. Ta paneb südamele: "Solaariumiga liialdamine võib kaasa tuua kollageenkiudude jäigastumise, naha enneaegse vananemise ja kortsude tekkimise. Rasedusvastaste vahendite ja teatud antibiootikumide tarvitajatel võivad nahale tekkida inetud pigmendilaigud."

Kosmeetik Mia Toots hoiatab solaariumiga liialdamise eest juba seetõttu, et suvine päikesekiirgus on väga intensiivne: "Möödunud suvel tegid inimesed endale päevitamisega liiga. Põletus ulatus lausa naha sügavamatesse kihtidesse. Paljud, kes sügisel ja talvel solaariumis käisid, tulid sealt välja päris korralike tursetega. Nahk paraneb möödunud suvest alles aprilliks-maiks, enne ei tohi mingil juhul päikest võtta."

Solaariumi kasutamise ABC

Enne päevitamist tuleks nahalt eemaldada kreem, huulepulk ja muu kosmeetika.

Naha enneaegse vananemise vältimiseks tuleb alati kasutada spetsiaalset solaariumikreemi. Päikesefaktoriga kreemid solaariumis kasutamiseks ei sobi. Suvalised kreemid võivad tekitada ärritust. Pärast päevitamist tuleks ihule kanda päevitusjärgne emulsioon või zhelee, mis jahutab ja niisutab nahka.

Päikesevanni ajal peaks kaitsma silmi ja rindu. Spetsiaalsed kaitseprillid ei lase silmadel saada liiga suuri ultraviolettkiirguse doose ja hoiavad ära silmapõletike tekkimise.

Solaariumi ei tohi kasutada need, kes tarvitavad rasedusvastaseid tablette või naha tundlikkust suurendavaid antibiootikume. Solaariumi ei maksa külastada ka pärast karvade epilatsiooni.

Solaariumi ei tohi kasutada need, kes saavad kergesti päikesepõletuse või kellel on eelsoodumus nahavähi tekkimiseks. Krooniliste haiguste ja pigmendilaikude puhul tuleks eelnevalt konsulteerida arstiga.

Kindlasti tuleb pöörduda arsti poole, kui nahale tekivad haavandid või pigmendilaigud.