“Oleme pidanud välikohvikuid kuus aastat ja selle kogemuse põhjal on juuli kõige tihedam tööaeg,” lisas

Mahlapuu. “Mais oli ühe kohviku keskmine päevakäive 30 000 - 40 000 krooni, juuli on hinnanguliselt veel poolteist korda tugevam.”

Kuigi välikohvikud võtavad kliente just restorani siseruumidest, on A&G viinud välikohvikute istekohtade arvu maksimumini.

“Karl Friedrichis on 200 istekohta ja Balthasaris 80 kohta,” ütles Mahlapuu. Tema sõnul on eriti Rekoja platsil konkurents väga tihe. “Samas toimub pidev turistide vool, kellele pakutakse grupitoitlustust.”

Suveperioodil on välikohvikud muutunud restoranide ja baaride jaoks nii oluliseks tuluallikaks, et see paneb otsima just välikohviku rajamise võimalusi.

Vanalinnas asuv St. Patricku pubi on läbirääkimisi pidanud linnaosavalitsusega, et samuti vabasse õhku laieneda. “Seni ei ole välikohvikut lubatud teha, kuna tänav on liiga kitsas,” kommenteeris pubi esindaja Ingrid Liivand. “Meie huvi oleks selgelt olemas.”

Liivand peab välikohviku positiivset mõju ärile väga suureks. Tema sõnul jääb tavalise sajakohalise baari siseruumide päevakäive 50 000 kroonile. “Keskmiselt jätab iga baari külastaja maha sada krooni,” märkis Liivand.

Välikohviku avamiseks piisaks tema sõnul üksnes rendist linnavalitsusele ning platvormi ehitamisest.

Pealinnas tegutseb 1283 toitlustusettevõtet. Tallinna ettevõtlusameti esindajate kinnitusel tegutseb pealinnas kokku 1283 toitlustusettevõtet, millest rohkem kui 830 ettevõttel on õigus ka alkoholi pakkuda.

Kesklinna piirkonnas pakuvad toitlustust ligi 600 firmat, sealhulgas üle 450 ettevõttest on võimalik tellida ka alkoholi.