Et selline mudel toimiks, peaksid Tammaru sõnul ka patsiendid mõistma, et nende isiklik haigus on küll esmatähtis, kuid selleks, et ühiskonnas midagi muutuks ja teiste sarnaste haigustega inimeste ravivõimalused paraneksid, tuleb neil arstidega suuremat koostööd teha.

2006. aastal Eestis loodud digitaalne terviselugu võimaldab patsiendil ja tema raviarstil küll terviseandmeid näha, kuid neid pole võimalik kasutada teadustöö kontekstis. Just seetõttu on Tammaru hinnangul levinud arusaam, mille kohaselt tuleb uuringuid läbi viia hoolikalt valitud ja kindlatele kriteeriumitele vastavate patsientide seas. „Paraku ei anna sellised tulemused hetkel kuigi palju teavet meie homset päeva kujundavate poliitiliste otsuste vastuvõtjatele,” nendib ta. „Kui kõik arstid koguksid ja salvestaksid oma patsientide haiguslood ühte kindlasse andmebaasi, oleks seda infot võimalik kasutada paljude haiguste ennetamiseks, patsientide ravi määramiseks ning riiklikul tasandil rahva tervisest parema ülevaate saamiseks.”

Üks suur riiklik andmebaas oleks kasulik nii tervishoiutöötajatele, patsientidele kui ka teadlastele, kes saaksid rahva tervislikku olukorda paremini hinnata ja tulevikusuundi prognoosida.

Konverentsi ühe peaesineja, ÜRO luu- ja liigesehaiguste dekaadi eestkõneleja Amye Leongi sõnul on heaks näiteks koostööst rahvusvaheline tegevusvõrgustik NAN (National Action Network), kuhu kuuluvad patsientide organisatsioonid ja tervishoiutöötajate erialaühendused. Tänu niisugusele organisatsioonile on tema hinnangul paljudes maades rahva tervis tõusnud riiklikult oluliseks küsimuseks. „Näiteks Austraalia NAN on suhelnud jõuliselt oma valitsusega, toetudes tõenduspõhistele andmetele luu- ja lihaskonna haiguste esinemisest ja koormusest. Tulemuseks ja edu märgiks on see, et luu- ja lihaskonnahaigused, mis ei olnud varem isegi tunnustatud terviseprobleem, on nüüd järjestatud kui seitsmes terviseprioriteet Austraalias.”

See omakorda avab Leongi sõnul tee puude ennetamisele ja haridusprogrammide rahastamisele, tõusevad rahalised toetused teadusuuringutele ja tervishoiutöötajate koolitusele.

Lisaks Leongile astuvad konverentsil üles mitmed teised tunnustatud tervishoiutöötajad üle maailma ning lisaks koostööle ja andmete süstematiseerimisele vaadeldakse Eesti teadust rahvusvahelisel tasandil ja küsitakse, milline roll on haiglal teadustöö kontekstis.

Kahepäevasele eesti ja inglise keeles toimuvale konverentsile on oodatud nii tervishoiu- kui ka teadustöötajad, avaliku sektori ja meedia esindajad, samuti tavainimesed ehk patsiendid, kes saavad osaleda töötubades ning osaleda aktiivses arutelus.

Pikaajaliste haiguste näiteks on konverentsil valitud reumaatilised haigused, mis toovad endaga kaasa suure haiguskoormuse nii patsiendile kui ka tervishoiusüsteemile. Nende haiguste uurimisel on eri tervishoiutasemete koostööl pikk traditsioon ja kahe päeva jooksul astuvad üles mitmed erialaspetsialistid.


Tasub teada!

Konverents „Teadus: meie kõigi jaoks. Reumaatiliste haiguste näide” 1. ja 2. märtsil Tallinnas Swissôteli konverentsikeskuses.

Esinevad sotsiaalminister Hanno Pevkur, Ida-Tallinna Keskhaigla reumatoloog Kati Otsa, Ida-Tallinna keskhaigla reumatoloog Tiina Veldi, Rotterdami Erasmuse Ülikooli professor Mieke Hazes, Eesti Reumaliidu juhatuse esimees Ingrid Põldemaa, Healthy Motivationi konsultatsiooniagentuuri president ning ÜRO luu- ja liigesedekaadi rahvusvahelise koordineerimiskomitee liige Amye Leong, meditsiini ja epidemioloogia professor Sherine Gabriel jt.

Konverentsi organiseerivad Ida-Tallinna Keskhaigla, Eesti Reumaliit, Tartu Ülikooli Tervishoiu Instituut, ÜRO luu- ja liigesedekaadi rahvusvaheline koordineerimiskomitee.