Kolmekuune saab lühikesest lausest aru
Juba kolmekuused beebid suudavad lühikesi lauseid mõista ja talletada. Sellisele järeldusele jõudsid prantsuse teadlased laste aju uurides. Nad märkasid beebidele lühikeste lausete kordamisel, et sõnade formuleerimise ja korrektse keelekasutuse eest vastutavas aju Broca-keskuses kasvas veretulv märgatavalt. Teadlased järeldavad sellest, et beebi aju on juba esimestel elukuudel organiseeritud ja keelele vastuvõtlik. Niisiis on väikelapsed palju varem, kui siiani arvatud, võimelised vanemate juttu mõistma ja õppima, vahendab ajakiri Stern.
Ameerika Psühholoogia Assotsiatsioon avaldas novembri Developmental Psychology numbris, et vanemad, kes lastele pildiraamatuid ette loevad, aitavad oma võsukestel arendada varajast lugemisoskust ja jagavad pisipõnnidele ühtlasi teadmisi maailmast. Mõistmine, et piltidel kujutatu võib olla mingi päris objekti kujutis, nõuab tähelepanuvõimet ning joonistuste loomuse ja otstarbe mõistmist. Seepärast võtab piltide täielik mõistmine aastaid. Queenslandi ja Virginia ülikooli psühholoogid testisid laste võimet jäljendada raamatus nähtud ja kuuldud tegevusi.
Uuringus osales 132 1,5-, 2- ja 2,5-aastast last.
realistlikud pildid
Esimeses uuringus anti lastele kaks pildiraamatut – üks kuue värvifotoga, teine joonistatud värviliste fotode kujutistega. Kõik lapsed olid raamatu ettelugemisel äärmiselt tähelepanelikud kuulajad ja vaatasid 85% lugemise ajast pilte.
Lugemise lõpus paluti lastel jäljendada raamatus kuuldud tegevusi. Näiteks pane pall purki, pane käsi purki, raputa keppi. Paljud lastest suutsid seda teha. Samas selgus, et 1,5-aastased suutsid paremini jäljendada fotodel nähtud tegevusi kui joonistatud piltide omi.
“See uuring näitab, et väga väikesed lapsed suudavad sooritada raamatu tegevusi pärast lühikest ettelugemist,” ütleb uuringu läbiviija psühholoog Gabrielle Simcock Medical News Today´le. Ta lisab, et raamatutest saab laps kiiremini teadmisi ümbritsevast maailmast. Teisele grupile 24- ja 30-kuustele loeti ette sama raamatut, kus olid pildid must-valgete joonistustena. Selgus, et reageeringud olid sootuks kehvemad kui grupil, kes nägi värvilisi pilte. See tõestab, et väikelapsi mõjutavad realistlikumad pildid.
