Eesti elas mulluse gripipandeemia üsna valutult üle, kuid oht pole kaugeltki möödas. Spetsialistide sõnul ei ole pandeemiline H1N1 gripiviirus kuskile kadunud ning võib eeloleval talvel põhjustada uusi haiguspuhanguid. Kardetakse, et viirus jääb pikaks ajaks ringlema nagu 1968. aastal pandeemia põhjustanud A(H3N2) gripiviirus. Pandeemilise gripi viirustüvi on lisatud WHO soovitusel ka tänavuse hooajalise gripivaktsiini koostisse.

Ehkki WHO kuulutas pandeemia augustis lõppenuks, pole nn uue gripi teema veel päevakorrast maas, kinnitab TÜ kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse juht dr Matti Maimets. „Tavaliselt jääb pandeemiline viirus aastateks tsirkuleerima. WHO FluNeti andmetel olid selle aasta oktoobris kõikidest tüpiseeritud A-gripi viirustest 16% nn uue gripi ehk pandeemilised A(H1N1)2009 viirused.” 

Gripp ründab aastavahetusel

Ehkki pandeemiaid esineb harva, ründavad suurema või väiksema ulatusega gripiepideemiad maailma igal aastal. „Eestis kipub epideemia algus jääma detsembri lõppu ja jaanuari algusesse,” ütleb Maimets. „2010–2011 hooajal on tõenäoline epideemia tekitaja gripiviirus A(H3N2), mis on tsirkuleerinud juba 1968. aasta pandeemiast alates. Lisaks sellele on võimalikud pandeemilise A(H1N1)2009 gripiviiruse põhjustatud haiguspuhangud, eriti väikelastel ja teistel riskigruppidesse kuulujatel.”  

Ehkki tänavu oktoobris-novembris on grippi esinenud suhteliselt vähe: terviseameti andmeil on seni leidnud laboratoorse kinnituse kümmekond gripijuhtu, on dr Maimets kindel, et gripipuhang tulemata ei jää. Seega on praegu õige aeg end ja oma lapsi vaktsineerida. Kindlasti peaksid vaktsineerimisele mõtlema vanurid, kroonilised haiged ja rasedad, sest neil võivad gripitüsistused kulgeda väga raskelt ja osutuda tihti eluohtlikuks. Terve tugev noor võib ju arvata, et teda gripp ei murra, kuid tsiviliseeritud ühiskonnas tuleb mõelda ka endast nõrgematele. „Noor ja terve, kes põeb kõiki haigusi püstijalu, arvestagu seda, et teda ümbritsevad inimesed pole alati noored ja terved. Kui te oma tittesid või vanaemasid nakatate, võivad nad surra,” hoiatab Maimets. Hiljutine gripipandeemia nõudis Eestis 21 inimelu ja haiglate intensiivravipalatites piinles gripitüsistuste käes üle saja lapse.

Eestlane on kahjuks umbusklik

Eestis vaktsineeriti ajavahemikul 15. detsembrist 2009 kuni 6. aprillini 2010 pandeemilise gripi vastu 34 872 inimest ehk 2,6% rahvastikust, see oli üks EL-i madalamaid näitajaid, liikmesriikide keskmine oli 9%. Ka tervishoiutöötajatest (v.a hambaarstid ja kiirabitöötajad) lasi end vaktsineerida vaid iga viies (21,7%). Terviseameti oktoobris avaldatud uuring näitas, et sel sügisel kavatseb ennast gripi vastu vaktsineerida 3% ja oma lapsi 6% küsitletutest. Seevastu 42% leiab, et vaktsiinist pole kasu, viiendik peab seda lausa ohtlikuks ning iga neljas on põhimõtteliselt igasuguse vaktsineerimise vastu.  

„Haletsusväärne,” hindab Maimets olukorda. „2009– 2010 vaktsineeriti Rootsis gripi vastu kaks kolmandikku elanikkonnast, Eestis alla 3 protsendi. A(H1N1)2009 viirusest põhjustatud surmajuhtude arv oli mõlemas riigis enam-vähem võrdne, elanikke on aga Rootsis kuus korda rohkem. Vaktsineerimata meditsiinitöötaja pole arenenud riigis mõeldav.”   

Maimetsa sõnul on vaktsineerimisvastaste hoiakute taga peamiselt teadmiste puudusest tulenev hirm. „Et puudulikke teadmisi on piinlik välja näidata, mõeldakse välja vandenõu-teooriaid,” nendib ta. Üks levinud väärarvamus on, et vaktsiin sisaldab ohtlikke lisandeid. „Vaktsiinide ohutusnõuded on väga ranged, kõik ravimiameti heaks kiidetud vaktsiinid on põhjalikult kontrollitud ja ei sisalda ühtki ainet ja ühendit organismile ohtlikus koguses. Ohutusvarud on kümne- kuni sajakordsed,” selgitab Maimets.

Tegelikult lisatakse vaktsiinidesse vaid abiaineid. „Vaktsiini toimeaine on antigeenne valk, mis kutsub organismis esile immuunvastuse. Selle lahustamiseks on vaja lahustit. Säilitusaineid ja stabilisaatoreid kasutatakse järjest vähem. Adjuvandid, nt alumiiniumisoolad, on ained, mis stimuleerivad kaasasündinud immuunsüsteemi. Nende kasutamisel on võimalik vaktsiinis vähendada antigeeni kogust,” lisab Matti Maimets.

Vali kolmikvaktsiin

Et gripiviiruse muutlikkus on väga suur, tuleb vaktsiini koostist pidevalt muuta. WHO annab selleks igal aastal soovituse. Vaktsiin valmistatakse vastavuses viirustüvedega, mille levikut eelseisval hooajal prognoositakse. 2010–2011 gripivaktsiin sisaldab WHO soovituse järgi kolme gripiviiruse tüve: A/California/7/2009 (H1N1)-sarnane viirus, A/Perth/16/2009 (H3N2)-sarnane viirus, B/Brisbane/60/ 2008-sarnane viirus.

Esimene kogus hooajalist gripivaktsiini Vaxigrip jõudis Eestisse juba augusti lõpus ning raviminfo.ee andmetel on see kättesaadav kõikjal Eestis.

Perearst Eero Merilind ütleb, et enamikus perearstikeskustes maksab gripi vastu vaktsineerimine praegu 150 krooni (9,59 eurot) ja ta soovitab kõigil end gripiviiruse vastu kaitsta.