Kommentaar: ETV seljatas aastavahetusel erakanalid
Kanal 2 kavas polnud kuni kella seitsmeni õhtul, kui algas „Reporter”, ühtki algupärast omasaadet. Seejärel panustati ühikarottidele „Sõnasõjas”, mis just ülemäära vaimukas polnud. Kogu aastavahetuse raskus jäi „Võsareporteri” ja euroteemalise „Kelgukoerte” kanda.
„Võsareporter” ja tähetargad
Kindlasti on „Võsareporteri” purgeenilaadne toime (väljutab sootsiumist sõnniku) maitseküsimus, kuid ka fake-lood sellest, kuidas keegi sekspoodi kummist naist tagasi viib, või see, et kriitikameele puudumise all kannatav lauljanna esitab omaloomingulise krooniteemalise laulu, pole nali igaühele. (Ettevõtjatest Tiidust ja Teedust kõnelenud laul polnud isegi camp.)
Kui TV3 salvestis Roman Baskini suvelavastusest (Ayckborne’i komöödia „Täiskuu”) ja 2005. aasta kordussaade „Lõpp hea, kõik hea” välja jätta, algas aastavahetusprogramm sealgi uudistega, kus rokkisid Gräzin ja Riisalu.
Omatoodangust ei hakanud silma midagi peale Anna-Maria Veidemann-Makko juhitud saate „Tähetargad ennustavad”. Järgmisel päeval sekundeeris selle kordusele Kanal 2-s samuti esoteeriline „Mida toob aasta 2011”. TV3 rõhus oma menuprogrammide „Eesti talent” ja „Laulud tähtedega” kokkulõigetele, mida aeg ka just klassikana ei väärtusta.
Arvestades, et Eddie Murphy ja Macaulay Culkini filmirollid on kõnealuste kanalite vaataja valuläve ammu ületanud, hämmastab, et need filmid jõulude ja aastavahetuse paiku jälle välja kraamitakse ja šedöövrite pähe esitatakse. Kui lisada simmanitelevisioonile omane muusikavalik, siis tundub, et kainet ja arukat vaatajat ei eeldatudki.
ETV – sinu silmad Eestis
ETV koostöös riigi, Tallinna linna ja sihtasutusega Tallinn 2011 tegi seevastu panuse suurprojekti otseülekandele. Rahvustelevisioon oli vaataja silmadeks üle Eesti ja valmis minema arvestatava pildiga ka rahvusvahelisse tele-eetrisse.
Ilmselt pole ma ainus, kel polnud aasta viimaste päevadeni aimugi, kus asub Tallinnas Teatri väljak ja et seal on tulekul mingi suurejooneline üritus. Minu jaoks oli tegemist ilmselgelt alareklaamitud sündmusega, aga see võis olla ka korraldajate eesmärk omaette.
ETV hakkas publikut puändiks üles kütma juba kella neljast alates, rõhudes järjekindlalt omasaadetele. Anu (Välba) oli aastavahetuseks saanud endale uue Marko (Kaljuveeri), kellega neil küll arvestatavat ekraanikeemiat ei tekkinud, kuid lahendus oli värske. Nagu ka hiljem ekraanile ilmunud tandem Marko (Reikop) uue Anuga (Säärits).
Kindlasti pole Kaljuveer sündinud üldhuvireporter – erinevalt näiteks Jüri Muttikast –, mis andis tunda tema tehtud intervjuudes Heinz Valgu ja Edgar Savisaarega. Eriti linnapea puhul, kes oma promojutuga küsijast lihtsalt üle sõitis, nagu oleks tegemist mingi Tallinna linnatelevisiooniga, nii et rahvustelevisiooni eetriajast kahju hakkas.
ETV aastavahetusprogrammi otseülekande parim osa olid kindlasti otselülitused Rakverre, Narva, Pärnusse, Manijale, Krooni tallu, Viljandisse, Kohtla-Nõmme kaevandusse. Eriti just pikad ja efektsed kaamerasõidud ning õnnestunult valitud intervjueeritavad ja teemad. Mis teha, kui rahvatants ja laulukoor Kaevur kaevandusmuuseumis, noored emad sünnitusmajas, joviaalne uudisteankur lambalaudas, pereansambel talus või Narva nääritaat Urmas vaataja südame soojemalt põksuma panevad. Teatrite ja MTÜ-de tervitused selle kõige kõrval polnud pooltki nii ehedad.
Ületamatult rikutud tuju
Huumori puhul polnud ETV suutnud ilmselt raskuskeset valida: suuri vaalu oli ekraanil kokku neli. Nostalgiale rõhunud „Kustuv tuluke” seriaali „ENSV” tegelastega oli kaheosalisena pisut liiga pikk, ehkki ansamblit Regatt kuulaks ka muidu. Huumorivõtmes koostatud „AK” Kadri Hindrikuse ja Johannes Trallaga mõjus pisut pingutatult, kuid Rohke Debelak tegi libauudistega jaburamat „Reporterit”, kui „Reporter” ise ongi.
Juba mitmendat aastavahetust oli telekava ületamatu hitt Ott Sepa, Märt Avandi ja Õ-Fraktsiooni „Tujurikkuja”, mis seekord ujumisliidu patrooni Evelyn Sepa ja laulja Koit Toome tuju juba jaanuari esimesteks tundideks tõega ära rikkus. Tundub, et jõmlusevastasel rindel teevad nad pärast „Tulnukat” ära rohkem kui keegi teine.
Eri telekanalitel rännanud ja lõpuks ühemehesõuks muutunud Henrik Normanni „Edekabelis” oli minu maitse jaoks pisut palju vanamutte (milles Normanni ampluaad arvestades pole midagi üllatavat). Huvitaval kombel olid lõppenud aasta superstaarid Jaan Tätte ja Marko Matvere murdnud end mõlemasse viimati nimetatud huumoriprogrammi (elavas esituses veel ka TV3 kavva). Viimistletud „Tujurikkuja” kõrval jättis Normanni kostüümivalik ja saate režissööritöö pisut kodukootud mulje. Aga Lydia Koidula stilist Ženja Fokini meelevallas oli muidugi naljakas.
Saabuvad Eiffeli torn ja ufonaut
Ehkki hirm Teatri väljakule tuleva publiku vähesuse pärast püsis viimaste minutiteni, viisid tuntud headuses Välba (kes erinevalt meestest kordagi ei vääratanud) ja Kaljuveer ning pisut segadusse ajav püstolreporter Anatoli Tafitšuk mammutülekande võiduka lõpuni. Estonia balli osa selles oli isegi pisut igavam kui riigi näitlik eurole üleminek koos Andrus Ansipi ja Jürgen Ligiga näidis-ATM-is, ehkki juba iseenesest toimivale PR-sündmusele on reporterina raske lisaväärtust anda.
Sellist ilutulestiku ülekannet Tallinna lahelt ja linnast ei tasu häbeneda ei kodu- ega rahvusvahelises telepildis. Kuigi – kas ei mõju üle Tallinna lendavad Eiffeli torn, Brandenburgi värav ja ufo hoopis apokalüptilisena?
