Koolitoitu söödavamaks muutes peaks mõtlema ka selle välimusele

Õpilastele polegi niivõrd oluline see, mida süüa pakutakse, vaid kuidas. Kui toit näeb atraktiivne välja ning maitseb hästi, siis süüakse ka harjumuspärasest erinevaid toite.

See selgus tervise arengu instituudi (TAI) äsja avaldatud koolinoorte toitumisharjumuste ja koolitoiduga rahulolu uuringust. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, mida annaks muuta, et lapsed rohkem koolitoitu sööksid. Kuigi toitlustajate ja juhtkonna esindajate meelest mõjutavad koolitoidu söömist ennekõike kodused toitumisharjumused ja sõbrad, siis laste endi hinnangul mõjutavad need tegurid neid vähe. Ennekõike pööratakse tähelepanu toidu välimusele ja maitsele. See on vihje, mida nii kodu- kui ka koolitoitude tervislikumaks muutmisel ei tasu kahe silma vahele jätta. Väidet võib kinnitada ka parima koolisööklaga Vääna mõisakooli kokk Jaanika Rist.

Oma heeringasuppi pakkus ta Täitsamehesupi nime all ja sõid ka need, kes tavaliselt kala ära põlgavad. Hiljem, kui mõned lapsed ära tabasid, et supis oli heeringas, ja jutt kooli peal levima hakkas, otsustasid mõned seda mitte süüa, sest nad ei söö kala. Praetud kala maitseb samuti hästi ja paljud küsivad lausa lisaportsjonit.

TAI uuring kinnitas, et laste eelistuste nimekirja tipus troonivad lisaks morsile-mahlale, kartuli-, liha- ja hakklihatoitudele ka makaroniroad ja et nende kodusel söögilaual on sageli friikartulid, viinerid-vorstid ja saiakesed.

Tänu nutikale kokale on Vääna mõisakooli lapsed kahe viimase aasta jooksul saanud makarone süüa vaid kahel korral, nad ei saa ei viinereid ega valmispihve, kohukesi-saiakesi ega poest ostetud maiustusi. Selle asemel proovivad nad üha uusi tervislikke roogasid, mida tavaliselt kodus ei saa, mis ongi Jaanika eesmärk. „Just selles eas pannakse alus toitumisharjumustele. Tahan, et lapsed õpiksid sööma isetehtud toitu,” lisab ta. „Makarone ja viinereid saavad nad koduski piisavalt, koolis peab laps õppima sööma ka muud.”