Kopsupõletik tuleb visa ja ägeda palavikuga

Kroo­ni­list kop­supõle­tik­ku po­le ole­mas – iga kord on te­gu uue hai­gu­se­ga.

Kop­supõle­tik­ku hai­ges­tu­tak­se küll sa­ge­da­mi­ni sügi­sest ke­va­de­ni, kuid ome­ti juh­tub se­da ka su­vel ja soo­jas klii­mas. Te­gu po­le külme­tus­hai­gu­se­ga, ent ju­ba külme­tu­nud or­ga­nism on nõrgem ja see­ga hai­gus­te­ki­ta­ja­te­le ker­gem saak.

Dr An­ne­li Kul­la­maa Tar­tu kop­suk­lii­ni­kust rää­gib, et ena­mas­ti on kop­supõle­tik bak­te­riaal­ne, har­vem vii­rus­lik. Vii­ma­ti öel­du ei va­ja ra­viks an­ti­bioo­ti­ku­me, esi­me­ne aga küll. Kul­la­maa kin­ni­tu­sel mur­rab kop­supõle­tik sa­ge­da­mi­ni väi­ke­lap­si ja va­nu­reid, har­vem tu­ge­va­ma vas­tu­pa­nuvõime­ga noo­re­maid ja kes­keas täis­kas­va­nuid.

Sa­ge­da­sim kop­supõle­ti­ku te­ki­ta­ja nii las­tel kui ka täis­kas­va­nu­tel on pneu­mo­kokk. Ku­na väi­ke­las­tel puu­du­vad pneu­mo­ko­ki­vas­ta­sed kait­se­ke­had, on just see hai­ges­tu­mi­se põhjus. Sa­ma bak­ter põhjus­tab las­tel ka keskkõrva- ja kur­gupõle­tik­ku. Li­saks mär­gib toh­ter, et va­ne­ma­tel ini­mes­tel ras­ken­da­vad hai­gu­se kul­gu kaa­su­vad hai­gu­sed.

Mine perearsti juurde

Täis­kas­va­nuil ja ka las­tel, na­gu kin­ni­tab Tar­tu las­tek­lii­ni­ku va­ne­marst Eda Tamm, al­gab hai­gus äge­da vi­sa pa­la­vi­ku­ga. Kö­ha võib, aga ei pruu­gi ol­la. Kui pa­la­vik alan­ditele ei al­lu ja hai­ge tun­dub hä­di­ne, soo­vi­ta­vad toht­rid valv­saks muu­tu­da. Nii täis­kas­va­nuid ra­viv An­ne­li Kul­la­maa kui ka pe­diaa­ter Eda Tamm ütle­vad, et pe­rears­ti ko­ju­kut­su­mi­sest kop­supõle­ti­ku diag­noo­si­mi­seks ei pii­sa, sest sa­ge­li ei pruu­gi kop­supõle­ti­ku­le tüüpi­list kuu­lat­lus­lei­du ste­tos­koo­bi­ga kuul­da ol­la. Pa­rem on ise pe­rears­ti juur­de min­na, kus saab te­ha nii ve­rea­nalüüsid kui ka rönt­ge­ni­pil­di. Just rönt­ge­ni­pilt on hai­gu­se diag­noo­si­mi­se või vä­lis­ta­mi­se kin­del alus.

Mu­di­las­tel, kel­lel on kop­supõle­ti­kust tin­gi­tud pa­la­vik, muu­tub hin­ga­mi­ne sa­ge­li kii­re­maks, va­hel lau­sa äh­ki­vaks. Ohu­tu­li võiks va­ne­ma­te peas vil­ku­ma ha­ka­ta siis, kui kõige­le li­saks lä­heb ka­he-kol­meaas­ta­ne müra­ka­ru va­ba­taht­li­kult voo­dis­se ja seal ra­hu­li­kult pi­ku­tab.

Va­ne­ma­tel pat­sien­ti­del võib kop­supõle­tik esi­ne­da hoo­pis ebatüüpi­li­selt, teab Kul­la­maa: väi­ke­se pa­la­vi­ku ja ker­ge kö­ha­ga võivad kaas­ne­da isu­tus, süda­me­peks­le­mi­ne või ise­gi tead­vu­se hä­gu­ne­mi­ne.

Kui kop­supõle­tik on diag­noo­si­tud, mää­rab arst ra­vi. An­ti­bioo­ti­ku­mi­de­le peaks hai­gus rea­gee­ri­ma tei­sel-kol­man­dal ra­vip­äe­val: palavik alaneb ja haige elavneb. Kui se­da ei juh­tu, tu­leks jäl­le ars­ti­ga nõu pi­da­da. Tamm rõhu­tab, et kui paa­riaas­ta­ne laps võtab ke­nas­ti suu kau­du ra­vi­meid, po­le min­git põhjust haig­las­se ra­vi­le min­na. Ema peab liht­salt jäl­gi­ma, et ra­vi toi­miks ja hai­gus ta­ga­neks.

Kul­la­maa rää­gib, et üld­ju­hul võib an­ti­bioo­ti­ku­mi­kuu­ri ha­ka­ta lõpe­ta­ma siis, kui ke­ha­tem­pe­ra­tuur on kolm ku­ni ne­li päe­va nor­maal­ne, põle­ti­kun­äi­ta­jad ve­rea­nalüüsis nor­ma­li­see­ru­mas ja kö­ha olu­li­selt või täies­ti taan­du­nud. „Kui ene­se­tun­ne on pa­ra­ne­mas ja pa­la­vik­ku ei ole, võib pat­sient õue min­na ja ko­dus toi­me­ta­ma ha­ka­ta. Jõud­lu­se taas­tu­mi­ne võtab mui­du­gi ae­ga.”

Kui ra­vi puu­dub või hi­li­neb, on Kul­la­maa sõnul kaks võima­lik­ku st­se­naa­riu­mi: ena­mi­kul juh­tu­del hal­ve­neb ter­vis­lik sei­sund veel­gi, ku­ni hai­ge va­jab kiira­bi, kes siis diag­noo­sib kop­supõle­ti­ku. Pä­rast se­da saab ini­me­ne haig­las so­bi­vat ra­vi. „On ka neid, kes pa­ra­ne­vad me­dit­sii­ni­li­se va­he­le­sek­ku­mi­se­ta. Hil­jem on rönt­ge­ni­pil­dilt nä­ha jälg va­ra­se­mast põle­ti­kust,” sel­gi­tab dr Kul­la­maa ja soo­vi­tab siis­ki isee­nes­lik­ku pa­ra­ne­mist mit­te oo­ta­ma jää­da.

Et kop­supõle­tik on in­fekt­sioon­hai­gus, mit­te külme­tu­se või pi­kaa­ja­li­se kö­ha ta­gajärg, on sel­les­se hai­ges­tu­mi­seks va­ja kok­ku­puu­det hai­gus­te­ki­ta­ja­ga – kee­gi nuus­kab ni­na ja puu­du­tab siis uk­se­lin­ki. Se­da puu­du­tab oma­kor­da järg­mi­ne, kes pa­neb seejä­rel käe vas­tu suud. Suu­rem võima­lus na­ka­tu­da on las­teaia­las­tel, sest ta­va­li­selt on las­teaiarühmas küllalt pal­ju lap­si ti­he­das kon­tak­tis ja mik­roo­bi­de ning vii­rus­te üle­kan­ne toi­mub nii piisk- kui ka kon­takt­nak­ku­se teel, vii­ma­ti öel­du näi­teks män­guas­ja­de va­hen­du­sel.

Pa­rim viis hai­gu­sest hoi­du­da on sa­ge kä­te­pe­se­mi­ne, eri­ti täh­tis on see pä­rast rah­va­roh­kest ko­hast ko­ju saa­bu­mist ja just mu­di­las­tele. Ning mui­du­gi ter­vis­li­kud elu­vii­sid. 

Pane tähele!

Müüdid kopsupõletiku kohta:

•• Mul on krooniline kopsupõletik. Sellist asja pole olemas. On äge kopsupõletik ja uus äge haigestumine. Iga kord on tegu uue haigusega.

•• Külmetasin ja sain kopsupõletiku. Kopsupõletik pole külmetuse, vaid nakkuse tagajärg. Külmetus võib organismi vaid nõrgestada, nii et see on nakkusele vastuvõtlikum.

•• Kui lapsel on kopsupõletik, peab ta minema haiglasse ja saama veeni antibiootikume. Pole tõsi. Kui laps võtab ravimeid suu kaudu ja haigus taandub, pole mingit põhjust teda haiglas pidada.

•• See ei ole kopsupõletik, sest perearst kuulas ja kopsud olid puhtad. Kopsupõletikku ei peagi kuulma. Diagnoosi aluseks on röntgenipilt; kuulatlusleid võib, aga ei pruugi olla.

Allikas: kopsuarstid

Kommentaar

Külvi Peterson

perearst

Esmatasandil teeb kopsupõletiku eripäraseks raskesti diagnoositavus. Kuulatlusleid võib esimesel kontaktil puududa, küll aga on kuuldav järgmisel või ülejärgmisel visiidil. Kindlasti peaks vanemaid inimesi kontrollima, et röntgenoloogiline leid oleks täiesti paranenud. Vahel peidab vanadel inimestel kopsupõletikuleiu taga end hoopis kasvaja. Palju räägitakse haigustekitajatest ja nende määramise vajalikkusest, millega perearstid on täiesti nõus. Tekitajate määramine laboris võtab aga tavaliselt viis kuni seitse päeva aega. Tegelikult oleks otsus vaja teha kohe ja alustada ravi pärast diagnoosi täpsustamist. Röntgenipildist ja/või vereanalüüsidest on selge kuulatlusleiu ja kliinilise pildi olemasolul väga suur abi. Siit perearstide soovitus haigetele — tulge vastuvõtule, kui see on vähegi võimalik. Ravimi valikul lähtutakse heast kliinilisest tavast ja haiguse kulu eripäradest. Vajaduse korral muudetakse ravi pärast tekitaja tuvastamist ja tekitajale sobiva antibiootikumi kindlakstegemist. Kui üldseisund on keskmise raskusega või raske ja kuulatlusleid selge, haigus ise alles „noor” (äkilise algusega ja mõnepäevase pikkusega), pole ka röntgenisse vaja ilmtingimata samal päeval minna. Ravi- või jälgimisotsuse peab aga perearst tegema kohe. Haiglasse on vaja saata haiged, kelle haigus kulgeb halvasti või ebatavaliselt, kuid enamasti paranetakse kodus kõige paremini. Väikelastega on muret, kui palavikus laps ei joo või ei võta suukaudset ravimit. Ka halva hoolduse korral vajavad nemad eeskätt haiglaravi.

Tavaline on üks kuni kaks juhtu kuus 2000 nimistus oleva kodaniku kohta, külmetushaiguste hooajal võib haigete arv keskmiselt küündida juba viie-kuue inimeseni kuus.