Ees­tis te­hak­se aas­tas 300 unear­te­ri­te ope­rat­sioo­ni, et vä­hen­da­da kor­du­vin­sul­di ris­ki, mis sta­tis­ti­ka ko­ha­selt võib kümmet prot­sen­ti pat­sien­ti­dest ta­ba­da ju­ba esi­me­se aas­ta jook­sul.

Is­hee­mi­li­ne in­sult te­kib olu­kor­ras, kui unear­te­rid ei la­se pii­sa­val hul­gal verd lä­bi ning aju jääb hap­ni­ku ja toi­tai­ne­te näl­ga. Pa­ra­ku an­nab ve­re­soon­te um­mis­tu­sest ena­mas­ti tea­da in­sult. Muud sümp­to­mid võivad ol­la ta­ga­si­hoid­li­kud ja mär­ka­ma­tud, mistõttu es­ma­se in­sul­di ära­hoid­mi­ne on ras­ke. Kind­las­ti peaks tä­he­le­pa­nu pöö­ra­ma aju­ti­selt tek­ki­va­le käe või ja­la nõrku­se­le, näo vil­tu­va­ju­mi­se­le ja kõneh­äi­re­te­le.

Taas­ta­va ki­rur­gia klii­ni­ku ki­rurg And­rus Loog tun­nus­tab Ees­ti ars­te, kes on edu­kalt ka­su­tu­se­le võtnud trom­bolüüsi, mis lõhus­tab ve­re­va­rus­tust blo­kee­ri­va trom­bi. Ve­ri pää­seb lii­ku­ma, aju saab hap­nik­ku ja sel moel vä­hen­da­tak­se tõsi­seid püsi­vaid kah­jus­tu­si.

Kui trom­bolüüs jõuti te­ha õigel ajal ja ini­me­ne naa­seb ko­ju ter­ve­na, on kor­du­vin­sul­di oht siis­ki üsna kõrge, sest unear­te­ris­se jääb lub­jas­tu­mis­kah­jus­tus al­les. „T­romb ei te­ki tühja­le ko­ha­le, ena­mas­ti on kah­jus­tus tek­ki­nud unear­te­ri­te harg­ne­mi­se ko­ha­le,” sel­gi­tab Loog. Väl­ti­maks kor­du­vin­sul­ti on lub­jas­tu­mis­kah­jus­tu­se ee­mal­da­mi­ne olu­li­ne. „Sel­le ope­rat­sioo­ni­ga vä­hen­da­me kor­du­vin­sul­di võima­lust kümme kor­da.”

Tunnine carotis-operatsioon

Um­bes või kah­jus­ta­tud soo­ne leiab üles ult­ra­he­li- ja kom­puu­ter­to­mog­raa­fiauu­rin­gu­ga. Ca­ro­tis- (la­di­na­keel­sest ni­me­tu­sest ar­te­ria ca­ro­tis) ope­rat­sioo­ni käi­gus te­hak­se lõige kae­la­le, ko­ha­le, kus ar­te­rid on li­has­te al­la pei­de­tud.

Um­bes tund ae­ga kest­va ope­rat­sioo­ni käi­gus pu­has­tab ki­rurg soo­ned, va­ja­du­se kor­ral pai­kab neid või pai­gal­dab te­his­ve­re­soo­ne. Nii pää­sebki ena­mik pat­sien­te viie ku­ni kümne aas­ta pers­pek­tii­vis kor­du­vin­sul­dist.

Pa­ri­mad klien­did sel­li­se­le ope­rat­sioo­ni­le on need, kel ei an­na hai­gus tun­da in­sul­di­na, vaid kii­res­ti möö­du­va­te ärajää­manäh­tu­de­na. Siis­ki ta­sub nen­de ilm­ne­mi­sel pöör­du­da neu­ro­loo­gile, kae­bu­sed võivad ol­la tin­gi­tud ka aju ve­re­va­rus­tu­se häi­re­test.

Kui uu­rin­gute tulemused näi­ta­vad, et põhju­seks on unear­te­ri­te kah­jus­tus, saab ca­ro­tis-ope­rat­sioo­ni­ga vä­hen­da­da in­sul­di­ris­ki. Ve­re­soon­tehai­gus­te pu­hul ei saa aga ris­ki ku­na­gi täies­ti vä­lis­ta­da.

Pat­sien­te, kel­le unear­te­ri ve­re­soo­ne­va­le­mik on pi­si­ke ja sel põhju­sel trom­bi tek­ki­mi­se oht suu­rem, ope­ree­ri­tak­se esi­me­sel võima­lu­sel. Ope­rat­sioo­ni pa­ku­tak­se ka nei­le, kes on in­sul­di üle ela­nud ja on sel­ge, et hai­gus tek­kis unear­te­ri harg­ne­mis­ko­hal.

Ena­mik pat­sien­te, kes sel­li­se­le lõiku­se­le lä­he­vad, on üle 60-aas­ta­sed. Ome­ti ta­bab in­sult ka üha noo­re­maid. Unear­te­ri ope­rat­sioo­ni­ga kaas­neb 2,5–3%-li­ne risk saa­da lõiku­se ajal või järg­ne­va ööp­äe­va jook­sul ajuin­sult. Sel põhju­sel ei soo­vi­ta­ta se­da nei­le, kel­le pu­hul kaa­lub ope­rat­sioo­ni­risk üles hai­gu­so­hu ris­ki.

Ca­ro­tis-ope­rat­sioo­ne te­gi dok­tor Loog mul­lu sa­da­kond, teist sa­ma pal­ju teh­ti TÜ klii­ni­ku­mis ja PERH-is. Loo­gi sõnul on ini­mes­te tead­lik­kus ve­re­soon­te­ki­rur­gia võima­lus­te koh­ta kas­va­nud. Võrrel­des viie aas­ta ta­gu­se aja­ga, te­hak­se unear­te­ri ope­rat­sioo­ne viis-kuus kor­da enam. Aren­gu­ruu­mi on veel­gi – Ees­ti pea­le va­jaks nii­su­gust lõikust 600–800 ini­mest aas­tas.

Kommentaar

Külvi Peterson

perearst

Korduvinsuldi puhul on hästi oluline nii esmane kui ka teisene ennetustöö. Kõige enam ohustatud on riskipatsiendid, kes põevad kõrgvererõhk- ja suhkurtõbe, hüperlipideemiat ja suitsetavad aastaid. Arvatakse, et aspiriin ei vähenda insuldiriski tervetel, küll aga riskirühma kuulujatel. Pikaajaline verehüübivust mõjutav ravi on vajalik, kui tegemist on rütmihäirete, klapirikete ja -proteesidega.

Kontrollitud vererõhk ja -suhkur ning kolesterool hoiavad ära insuldi kordumise. Insuldi ravijuhise alusel uuritakse peaaegu kõiki insuldihaigeid unearterite ahenemise suhtes. Arterite ahenemisel üle 50% läbimõõdust vajab haige kindlasti täpsustavat konsultatsiooni veresoontekirurgilt. Kõiki neid pole vaja opereerida, küll aga vajavad nad enamasti ka uue insuldi ennetamiseks püsivalt ravi aspiriini või teiste verehüübivust mõjutavate ravimitega.