Korduvinsulti aitab ära hoida veresoontekirurgia
Eestis tehakse aastas 300 unearterite operatsiooni, et vähendada korduvinsuldi riski, mis statistika kohaselt võib kümmet protsenti patsientidest tabada juba esimese aasta jooksul.
Isheemiline insult tekib olukorras, kui unearterid ei lase piisaval hulgal verd läbi ning aju jääb hapniku ja toitainete nälga. Paraku annab veresoonte ummistusest enamasti teada insult. Muud sümptomid võivad olla tagasihoidlikud ja märkamatud, mistõttu esmase insuldi ärahoidmine on raske. Kindlasti peaks tähelepanu pöörama ajutiselt tekkivale käe või jala nõrkusele, näo viltuvajumisele ja kõnehäiretele.
Taastava kirurgia kliiniku kirurg Andrus Loog tunnustab Eesti arste, kes on edukalt kasutusele võtnud trombolüüsi, mis lõhustab verevarustust blokeeriva trombi. Veri pääseb liikuma, aju saab hapnikku ja sel moel vähendatakse tõsiseid püsivaid kahjustusi.
Kui trombolüüs jõuti teha õigel ajal ja inimene naaseb koju tervena, on korduvinsuldi oht siiski üsna kõrge, sest unearterisse jääb lubjastumiskahjustus alles. „Tromb ei teki tühjale kohale, enamasti on kahjustus tekkinud unearterite hargnemise kohale,” selgitab Loog. Vältimaks korduvinsulti on lubjastumiskahjustuse eemaldamine oluline. „Selle operatsiooniga vähendame korduvinsuldi võimalust kümme korda.”
Tunnine carotis-operatsioon
Umbes või kahjustatud soone leiab üles ultraheli- ja kompuutertomograafiauuringuga. Carotis- (ladinakeelsest nimetusest arteria carotis) operatsiooni käigus tehakse lõige kaelale, kohale, kus arterid on lihaste alla peidetud.
Umbes tund aega kestva operatsiooni käigus puhastab kirurg sooned, vajaduse korral paikab neid või paigaldab tehisveresoone. Nii pääsebki enamik patsiente viie kuni kümne aasta perspektiivis korduvinsuldist.
Parimad kliendid sellisele operatsioonile on need, kel ei anna haigus tunda insuldina, vaid kiiresti mööduvate ärajäämanähtudena. Siiski tasub nende ilmnemisel pöörduda neuroloogile, kaebused võivad olla tingitud ka aju verevarustuse häiretest.
Kui uuringute tulemused näitavad, et põhjuseks on unearterite kahjustus, saab carotis-operatsiooniga vähendada insuldiriski. Veresoontehaiguste puhul ei saa aga riski kunagi täiesti välistada.
Patsiente, kelle unearteri veresoonevalemik on pisike ja sel põhjusel trombi tekkimise oht suurem, opereeritakse esimesel võimalusel. Operatsiooni pakutakse ka neile, kes on insuldi üle elanud ja on selge, et haigus tekkis unearteri hargnemiskohal.
Enamik patsiente, kes sellisele lõikusele lähevad, on üle 60-aastased. Ometi tabab insult ka üha nooremaid. Unearteri operatsiooniga kaasneb 2,5–3%-line risk saada lõikuse ajal või järgneva ööpäeva jooksul ajuinsult. Sel põhjusel ei soovitata seda neile, kelle puhul kaalub operatsioonirisk üles haigusohu riski.
Carotis-operatsioone tegi doktor Loog mullu sadakond, teist sama palju tehti TÜ kliinikumis ja PERH-is. Loogi sõnul on inimeste teadlikkus veresoontekirurgia võimaluste kohta kasvanud. Võrreldes viie aasta taguse ajaga, tehakse unearteri operatsioone viis-kuus korda enam. Arenguruumi on veelgi – Eesti peale vajaks niisugust lõikust 600–800 inimest aastas.
Kommentaar
Külvi Peterson
perearst
Korduvinsuldi puhul on hästi oluline nii esmane kui ka teisene ennetustöö. Kõige enam ohustatud on riskipatsiendid, kes põevad kõrgvererõhk- ja suhkurtõbe, hüperlipideemiat ja suitsetavad aastaid. Arvatakse, et aspiriin ei vähenda insuldiriski tervetel, küll aga riskirühma kuulujatel. Pikaajaline verehüübivust mõjutav ravi on vajalik, kui tegemist on rütmihäirete, klapirikete ja -proteesidega.
Kontrollitud vererõhk ja -suhkur ning kolesterool hoiavad ära insuldi kordumise. Insuldi ravijuhise alusel uuritakse peaaegu kõiki insuldihaigeid unearterite ahenemise suhtes. Arterite ahenemisel üle 50% läbimõõdust vajab haige kindlasti täpsustavat konsultatsiooni veresoontekirurgilt. Kõiki neid pole vaja opereerida, küll aga vajavad nad enamasti ka uue insuldi ennetamiseks püsivalt ravi aspiriini või teiste verehüübivust mõjutavate ravimitega.