Alustades oli keskuses küm-me voodikohta, kolmest-neljast inimesest koosnev noor, just ülikoolipingist tulnud meeskond ja palju tahet. „Lugesime raamatud ja artikleid, püüdsime kogu jõu ja nõuga inimesi aidata ja olla patsientidega sama lahked, kui olime näinud välismaa haiglates,” kirjeldab närvihaiguste keskuse juhataja Katrin Gross-Paju. Sõbralikkus polnud 1999. aastal Eesti haiglates veel nii hinnas kui praegu.

Algul tegeleti sümptomaatilise ravi ja rehabilitatsiooniga. Inimestega, kel olid haiguse tulemusena välja kujunenud konkreetsed neuroloogilised sümptomid. Neid inimesi ei saa terveks ravida ka praeguste meditsiinivõimaluste juures.

„Praegu istuvad meil ooteruumi toolidel enamikus noored, rõõmsad inimesed, kes kiirustavad edasi tööle,” iseloomustab Gross-Paju muutusi. Statistika kohaselt pole Sclerosis multiplex’i esinemissagedus kasvanud, seega on ilmselt teadlikkus ja varase haiguse diagnoosimise võimalused need, mis noore inimese õigel ajal arsti juurde juhatavad. „Varajane ravi on kordades tõhusam,” selgitab Gross-Paju muutuste positiivsust.

Meie patsientidele on soodushindadega kättesaadavad peaaegu kõik uusimad ravimid, vaid üks möödunud aastal välja tulnud ravim pole veel haigekassa soodusravimite nimekirjas. Uute ravivõimaluste integreerimine igapäevatöösse eeldab aga seda, et arstid oleksid uuendustest teadlikud ja hoiaksid kätt asjadel kogu aeg pulsil. Seda on siiani suudetud edukalt teha.

Praeguseks on Sclerosis multiplex’i keskuse töötajaid juba 27 ja kunagi alustanud inimestest on saanud oma ala tippspetsialistid.

Näiteks keskuse õde koordineerib terve Baltikumi Sclerosis multiplex’i õdede tegevust. Esimesel aastal psühholoogina alustanud inimesest on vahepeal saanud filosoofiadoktor.

Keskuse eelised

Ka osakonna töö on muutunud aastatega komplekssemaks. Haiglasoleku jooksul püstitatakse meeskonnatööna kliendi ja spetsialistide (neuroloog, õde, füsioterapeut, psühholoog, sotsiaaltöötaja, taastusarst) koos-töös eesmärgid edasiseks koduseks eluks, samuti toimub klientide ning nende pereliikmete toetamine ja õpetamine, kuidas oma haigusega kodus võimalikult iseseisvalt toime tulla.

Lisaks tegeleb keskus ka teiste harvaesinevate neuroloogiliste haigustega ja koondab need haiged Lääne-Tallinna keskhaigla juurde. Katrin Gross-Paju sõnul on Eesti Sclerosis multi-plex’i keskuse eelis see, et tegeletakse nii akuut- kui ka sümptomaatikaravi ja rehabilitatsiooniga ühel ajal. Mujal maailmas ollakse keskendunud ühele või teisele valdkonnale.

Sclerosis multiplex’i keskus

Paldiski mnt 68

Telefon: 650 7397