Kuninga uued hormoonid või uued imerohud?
Paljud sooritust suurendavad ained on inimese loomulike hormoonide analoogid. Genova ülikooli professor Francesco Minuto arvab, et inimese kasvuhormooni hGH manustamine võib anda lühiajalist kasu, kuid füsioloogiliselt imiteerivad need organismis liigtarvitamisel haruldast hormoonide kooslust, mis esineb näiteks ajuripatsi kasvaja korral. Seega imiteerivad need haiguslikku seisundit, millega võivad kaasneda unehäired, pärasoole polüübid ja muud ebameeldivused.
Siiski tarvitatakse kasvuhormoone alates 1920. aastatest kasvuhormoonide puudulikkuse all kannatavate inimeste, sealhulgas laste abistamiseks. Kuid algusaegadel ei osatud kasvuhormoone kunstlikult valmistada. Esialgu katsetati härja kasvuhormooni ning prooviti sellega ravida ka suhkruhaigust. Kuid härja kasvuhormoon on siiski inimese omast erineva ehitusega ja sellest pole tulu. Seejärel mindi välja sellise vägitükini nagu kasvuhormooni eraldamiseni inimlaipadelt. Kuid sellega kaasnesid mõned haigestumised prioonide poolt põhjustatud Creutzfeldti-Jacobi tõppe ehk kõnekeeli hullulehmatõppe.
Esimene edukas hGH puudulikkuse ravi dokumenteeritud juhtum oli 1958. aastal, mil Bostonis asuva Tuftsi ülikooli meditsiinikooli teadlane Maurice Raben eraldas laibalt seda piisava koguse ja ravis 17-aastat poissi.
1960. aastal moodustas USA riiklik tervishoiuinstituut erilise agentuuri, et kontrollida laipadelt saadava hGH kasutamist ja müüki. Legaalselt lubati sellega ravida vaid lapsi ja neidki oli vähe. Tegevus jäi siiski üsna segaseks ja 2003. aastaks oli diagnoositud 26 inimese hullulehma-tõve juhtumit.
Kunstlik kasvuhormoon
Kuid alates 1981. aastast muutus asi täielikult. USA farmaatsiafirma Genentech ühes Rootsi firmaga Kabi jõudis nõnda kaugele, et esimesena sünteesiti inimese kasvuhormoon. See on tuntud inimese rekombinatse kasvuhormooni rhGH nime all, kuna saavutati rekombinantse geenitehnoloogiaga. Praegu tuntakse hGH-d näiteks somatropiini nime all. Esimestel aastatel müüs Genentech kasvuhormooni illegaalselt ja sai selle eest 1994. aastal 50 miljoni dollari suuruse trahvi.
Kasvuhormooni hulk organismis varieerub ööpäevas rüt-miliselt, seda paiskub ajuripatsist 3–5-tunniste intervallidega ja suurim kogus on kehas tund pärast une algust. Nii et sel rahvapärasel tõdemusel, et inimene kasvab öösel, on tõepõhi all.
Naistel on kasvuhormooni kontsentratsioon suurem kui meestel, samuti on noores organismis seda rohkem kui täiskasvanul või vanal. Kasvuhormooni sisaldus sõltub toitumisest, stressist, teiste hormoonide hulgast, aga seda suurendavad ka hea uni ja kehaline koormus. Päevas eraldab noore inimese ajuripats alla milligrammi, umbes 700 mikrogrammi kasvuhormooni.
Mida kasvuhormoon siis teeb? Oma nimetusele vastavalt reguleerib kasvu, aga ka luude mineralisatsiooni, valgusünteesi, lihasmassi, immuunsüsteemi, kasvatab kõiki organeid, välja arvatud aju. Mis kõige olulisem: kasvuhormoon reguleerib süsivesikute ja rasva ainevahetust. Pole siis ime, et kasvuhormooniga on püütud pikendada ka inimese eluiga.
„Inimkeha toodab kasvuhormooni mitme vormina, millest antud juhul on olulised kaks: nimetame neid lihtsuse mõttes pikaks ja lühikeseks vormiks. Sõltumata toodetud hormooni hulgast on alati olemas mõlemad vormid ja nende omavaheline suhe jääb kindlasse vahemikku. Seda suhet WADA mõõdabki ja see ei sõltu hormooni koguhulgast,” selgitab Tartu ülikooli teadlane Arvi Jõers. Põhiliselt sünteesib inimene kahte isovormi molekulmassidega 22 ja 20 kilodaltonit. Lisaks võivad moodustuda veel mingid ajutised konglomeraadid, aga ka laguproduktid. Kunstlikult toodetud kasvuhormooni preparaat sisaldab aga ainult pikka vormi, mistõttu selle manustamisel läheb pika ja lühikese vormi suhe paigast ära.
Dopingukasutajaid nuhtleb eelkõige ajakirjandus. „Väidan, et paljude dopinguliikide vastu ei ole vastuvaidlematuid argumente ning need, mis on, põhinevad vaid mingil spordi eetilisel komponendil,” kirjutab Glasgow’ ülikooli teadus- ja meditsiinieetika tuutor Andy Miah oma 2004. aastal ilmunud raamatus „Genetically Modified Athletes”.
Lõppude lõpuks võib ju sportlane protestida ka selle vastu, et teda sunnitakse treenima seitse päeva nädalas – piiramatu tööajaga ja ilma puhkepäevade ja puhkusteta. Eesti tööseadustega on ületundide tegemine täpselt sätestatud.
Kuumimad dopinguliigid ongi praegu anaboolsed ehk siis ainevahetusse puutuvad steroidid, mis imiteerivad testosterooni, ja anaboolsed hormoonid, nagu hGH, kasvufaktor IGF-1, insuliin, testosteroon, melatoniin jm.
Dopinguvastases tegevuses kasutatakse nn harmoniseerimisel põhinevat lähenemist. See tähendab, et paljud spordiga tegelevad institutsioonid on ühel meelel testimises ja karistustes.
Juhtivat osa on etendanud 1981. aastal Baden-Badenis UNESCO, maailma tervishoiu-organisatsiooni WHO ja Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud dopinguvastane harta. Harmoniseerimise taga seisab 1999. aastal loodud maailma dopinguvastane agentuur WADA.
Kõige iroonilisem on kasvuhormooni puhul see, et kirjandust uurides tundub: kasvuhormoonide mõju sportlase sooritusele ei ole sõltumatute ja teaduslikult randomiseeritud uuringutega üleüldse tõestatud. Nii näiteks väidavad Stanfordi ülikooli teadlased Han Liu ja tema kolleegid, toetudes vastava ala teaduskirjanduse uurimisele. Pole ka teaduslikku uurimust, mis tõestaks, et kasvuhormoon aitab vananemise vastu, väidavad nad kliinilise spordimeditsiini ajakirjas Clin J Sport Med.
Kuid äri rhGH-ga pole just väike, üks kuur võib maksta sadu kuni tuhandeid dollareid kuus. Pole siis ime, et kasvuhormoone on püütud ka võltsida. Šotimaa Dundee ülikooli professor M. J. Rennie nimetab kasvuhormoone koguni kuninga uuteks rõivasteks. „Kasvuhormoon kahtlemata mõjutab süsivesikute ainevahetust, kuid pole tõendust, et see aitab kaasa täiskasvanute lihaste ülesehitamisele nii oluliselt, nagu väidetakse,” kirjutas ta Briti spordimeditsiini ajakirjas Br J Sports Med.
Taani spordimeditsiini instituudi teadlased aga uurisid jalgrattureid ja jõudsid järeldusele, et nende sooritus pärast rhGH manustamist hoopis halvenes. Nii et siingi kehtib Paracelsuse väide, et ravimi kasulikkus või mürgisus sõltub annusest. Kasvuhormooni vähesuse puhul ähvardab ülekaal ja muskelmassi vähenemine, ületarvitamise korral aga lõualuu paksenemine, sõrmede-varvaste jämedamaks muutumine ja mitmesugused kasvajad, mis kasvuhormoonist endale tuge saavad.
„Kasvuhormoon optimeerib elukäiku ja parandab inimese enesehinnangut,” iseloomustab akadeemik Endel Lippmaa ja lisab, et kui WADA mõõdab vaid kahte ajuripatsis toodetud ainet, siis koguhulk on sada komponenti, mis tähendab, et analüüs on täielikult ebapiisav, et mingeid järeldusi teha.
USA loomakasvatajad aga söötsid pikka aega oma karjale veiste kasvuhormooni, et lihatoodangut suurendada. Nüüd on see lubatud vaid piimatoodangu suurendamiseks. Nii et head isu!
