Lahedate ja lõõgastavate jookide retsepte on sadu, kui mitte tuhandeid. Vajalikul hetkel meenuvad tavaliselt aga vaid kaks tüdimuseni proovitud segu: dzhinn toonikuga ja viin mahlaga. Cafe Amigo baarmenide vahetusülem Dago Kasemets leiab, et kokteili ei peagi segama kokku viiest erinevast alkoholisordist, sest nii suurt valikut on koduses baarikapis harva leida. Kasemetsa kinnitusel saab ka paarist-kolmest komponendist huvitava segu.

Tunamulluseks moejoogiks kujunes Kasemetsa tähelepanekute põhjal dzhinn jõhvikamahlaga. "Tänavu võiks seda viinaga proovida," pakub baarmen. Tavalise hundijalavee asemel soovitab ta kasutada vaniljeviina, mis väga hästi passib kokku ka õunamahlaga.

Laste ja autojuhtide kurgu karastamiseks soovitab Kasemets ühe alkoholivaba lihtsa kokteili: mikseris lüüa üheskoos vahule apelsinimahl, ananassimahl ja siirup koos purustatud jääga.

Jaanilaupäeva õhtul sobib grill-liha seltsiliseks surepäraselt sangria. Selle valmistamiseks kulub pudel punast või valget veini, supilusikatäis suhkrut, apelsin, sidrun ja laim. Kanguseks võib joogile lisada veidi brändit. Segu tuleks ööseks külma panna ja enne serveerimist lahjendada mineraalveega.

Pluss soovitab

TEQUILA SUNRISE

110 ml tequilat

430 ml apelsinimahla

60 ml Cuointreaud

jääd

60 ml grenadiinisiirupit

Purusta jää ja pane klaasi koos tequila, apelsinimahla ja likööri seguga. Pane neli kõrget klaasi külmutuskappi jahtuma. Kui need on külmad, pane nendesse kokteil.

Klaasi veidi viltu hoides kalla mööda serva igasse 15 ml grenadiinisiirupit. See annab kokteili välimusele "päikesetõusu"-efekti.

Lahjad joogid tõrjuvad

kangeid

"Eestimaalaste joogieelistused on viimase kümne aasta jooksul oluliselt arenenud, täpsemalt öeldes lahjenenud, " väidab Öseli turundusspetsialist Katre Kõvask.

1990-ndate alguses muutus Eestis väga populaarseks jook Mehukatti viinaga. Odavast importkontsentraadist kokteili sai valmistada lihtsalt ja kiirelt. Pärast krooni käibeletulekut muutus uueks menujoogiks Gin Long Drink, mida suurenenud nõudluse rahuldamiseks kaheliitristesse pudelitesse villima hakati. Kümnendi keskel alustas võidukäiku õlu. Õllepudel ja selle silt muutusid pilkupüüdvaks ning sisu oluliselt lahjemaks. Tootjate ärgitusel leidsid meeste kõrval ka naised õlle maitse hea olevat ning peagi muutus see välikohvikutes ja piknikel ainuvõimalikuks joogiks. Samal ajal murdis tubaste ürituste laudadele vein.

Alkohooolsete jookide kõrval taasavastasime kümnendi lõpul vanad head karastusjoogid. Võrreldes Euroopaga, on Eestis eripärane kalja populaarsus, mis konkureerib edukalt juba Coca-Colaga.

"Mullu suvel saavutas kali enneolematu populaarsuse. Selle võidukäik jätkub ja müügimahud on võrreldes eelmise aastaga veelgi kasvanud," märgib Kõvask.

Tänavuseks moejoogiks kujuneb ennustuste kohaselt siider. Kõvaski sõnul eelistavad mehed õunasiidrit. Pirnisiider on eelkõige naiste lemmikjook. Siidri võidukäik Kõvaskit ei üllata. "Skandinaavias on selle tarbimine juba praegu võrreldav õlletarbimisega. Teistes Euroopa maades saab siidrit sarnaselt õllega "kraanist" ning seda juuakse suurtest kannudest," selgitab ta.

Siider on kääritatud õuna-, pirni- või marjamahlast valmistatud väikese alkoholisisaldusega jook, mis pärineb Prantsusmaalt. Normandias ja Bretagnes valmistati ja joodi siidrit juba XII sajandil.

Klassikaline siider valmib küpsete ja ülevalminud purustatud õunte keerukal kääritamisel. Tänapäevases joogitööstuses valmistatakse siidrit toorveinist vee, suhkru, naturaalsete lõhna- ja maitseainete lisamise ja gaseerimisega.

Siider on ideaalne janukustutaja pidudel ja piknikel ning eriti sobiv booli valmistamiseks. Suvisel ajal on siidrit kõige parem tarbida jääga või hästi külmalt.

Pluss