Laste huvid olgu esikohal
23.- 24. novembrini toimus Eesti Lastekaitse Liidu korraldusel traditsiooniline konverents "Meie lapse mured", mis oli pühendatud üRO Lapse õiguste konventsiooni aastapäevale.
Konverentsist osavõtnud pidasid oluliseks kiiresti luua riiklik lastekaitsesüsteem, et kaitsta lapsi vägivaldse ja hoolimatu kohtlemise eest ning tagada nende inimõiguste kaitse. Tõdeti, et Eesti Vabariik, kes ühines Lapse õiguste konventsiooniga 1991. aastal, ei täida selle konventsiooni põhimõtteid. Näiteks ei ole Eesti tänaseni esitanud kohustuslikku raportit konventsiooni täitmise kohta, seda ei ole isegi koostama hakatud.
Seetõttu on Eesti Lastekaitse Liidul kavas koostöös Rootsi lastekaitseorganisatsioonigsa Rädda Barneni, Avatud Eesti Fondi ja noorsoopolitseiga avada Sakala keskuses Laste õiguste Informatsioonikeskus.
üheks valusaimaks probleemiks peetigi laste väärkohtlemist. Projekti "Lapsed ja vägivald" raames küsitleti 2800 last. 3,5 protsenti neist tunnistas, et täiskasvanud on neid seksuaalselt ära kasutanud. Ilmselt tuleb silmad lahti teha ja lastele senisest enam selgitada, mis on seksuaalne vägivald ja ahistamine. Lastel peab olema võimalus saada erapooletut abi ja nõu, leidsid konverentsist osavõtnud.
Lapsed on jäetud omapead
Mitmed ettekandjad tundsid muret laste suvepuhkuse organiseerimise pärast. Vastakaid arvamusi tekitas Riigikogu saadiku Tiit Sinisaare kommentaar, et milleks tulla välja "kvantitatiivsete näitajatega" - murega 25 000 lapse suvepuhkuse pärast, kui oleks vaja vähemalt 20 noort õigusrikkujat kuritegelikult teelt tagasi pöörata. Järelikult tuleks laste vaba aja sisustamisele mõelda alles siis, kui nad on juba tegevusetusest toime pannud kuriteo?
Noorsoopolitsei ülem Elmar Nurmela kinnitas, et noorsoopolitsei peab oma ülesandeks alaealiste õigusrikkujate avastamist, nende kohta andmepanga koostamist ja kuritegude ennetamist. Ennetamise üks võimalusi on aidata lastel vaba aega sisustada. Laps, kelle vanemad on pika päeva tööl, peaks saama olla pikapäevarühmas, kus tagatakse turvalisus ja järelevalve.
Positiivseid näiteid õpilaste vaba aja sisustamisest tõi Võhma kooli õpetaja Aime Nipper. Võhma koolis tegutseb nii muusika- kui spordikool, koos käivad lilleseade, kunsti- ja kirjakunstiringid, koolil on isegi oma tsirkus. Kahe tuhande elanikuga linna omavalitsus toetab igati laste huvitegevust, tasudes juhendajate töö.
Noortele püüab tegevust pakkuda Eesti Noorsoo Algatuskeskus, kes õpetab välja giide, saadab noori lapsehoidjateks teistesse riikidesse, korraldab rahvusvahelisi noortelaagreid ja keeltekoole.
Peaministri juurde tuleks luua laste nõukoda
Eesti Lastefondi tegevdirektor Sirje Loot leidis, et kui sotsiaaltöötajaid on maakondades, linnades ja valdades vähe, peavad ühiskondlikud organisatsioonid neid igati toetama. Fond kogub oma infopanka andmeid organisatsioonide ja ametkondade kohta, kes saaksid peret ja last aidata. Nii ei pea abivajaja sugugi Tallinnasse sõitma, vaid saab lahenduse oma probleemile kohapeal.
Lastefond ise on algatanud pereabiteenistuse. Pereabiline toetab pere kriisisituatsioonis, asendab või aitab mõnda aega pereema, annab nõu ja lahendab probleeme.
Pärnu sotsiaalametniku Valter Parve hinnangul on just kohalik omavalitsus perele survegrupiks. Kui pere ei suuda ise toime tulla, peavad teda aitama omavalitsuse ametnikud ja lastekaitseorganisatsioonid. Aitamise all tuleks mõista sotsiaalset nõustamist, tugiisikute ja ajutiste kasuperede otsimist, laste hooldamist turvakodus.
UNICEF-i Eesti Rahvuskomitee tegevdirektori Toomas Palu sõnul on riigi ülesanne toita ja kaitsta lapsi. Samas peaks riigil olema üks ametlik nõuandjate kogu, kes toob välja kõik lahendamist vajavad laste probleemid. See võiks olla kui mitte lastekaitseministeerium, siis vähemalt laste ja noorte nõukoda peaministri juures.
Konverents tuletas kõigile otsustajatele meelde Lapse õiguse konventsiooni artiklit 3, mis ütleb, et "igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes...peavad olema esikohale seatud lapse huvid".
ENE TOMBERG
Eesti Lastekaitse Liidu president
