Lennukimüra tõstab magades vererõhku
Hiljutise uuringu tulemused näitavad, et lennukite müra koormab inimkeha ka siis, kui magatakse – mida valjem on müra, seda kõrgemale kerkib vererõhk.
Teadlased jälgisid inimesi, kes elasid nelja rahvusvahelise lennujaama läheduses. Veerandtunniste vahedega mõõdeti katsealuste vererõhku ja voodisse kostva heli tugevuse nivood. Tulemused on muljet avaldavad: kui lärm ületas 35 detsibelli, tõusis vererõhk märgatavalt, vahendab Spiegel Online. Selline müra kostab enamasti siis, kui lennuk üle maja lendab või autod mööda vuhisevad.
Tervisekaitseinspektsiooni andmeil on öisel ajal lubatud müra piirväärtus eluruumides 30, päeval 40 detsibelli. Paljudes riikides on nõuded rangemad, näiteks Saksamaal on lubatud müra piirväärtus öisel ajal 20 detsibelli.
Arstid ütlevad meile vererõhku mõõtes kaks arvu. Suurem arv näitab ülemist ehk süstoolset vererõhku, mille põhjustavad vasaku vatsakese kontraktsioonid. Väiksem arv näitab kõige madalamat rõhku kahe kontraktsiooni vahel, kui süda puhkab. Seda nimetatakse alumiseks ehk diastoolseks vererõhuks. Tervel täiskasvanud inimesel on vererõhu väärtused <130/<85 mm Hg (mõõdetud elavhõbedasambal).
Tegelikult muutub vererõhk pidevalt ja seda mõjutavad mitmed tegurid. Rõhk suureneb närveerimisel ja füüsilisel pingutusel. Seevastu magamisel või puhkamisel rõhk langeb.
Teadlaste rühm Londonist selgitas välja, et lennukimüra tõstis süstoolset rõhku keskmiselt 6,2 mm Hg. Diastoolne
vererõhk tõusis keskmiselt 7,4 mm Hg.
Selgus, et inimesed, kes peavad magama öösel lärmi sees, kannatavad sagedamini kõrgvererõhutõve käes kui need, kes puhkavad vaiksemas piirkonnas. Juba öise müra tõusmine 30–60 detsibellini kasvatas nii meestel kui ka naistel kõrgvererõhutõve tekke riski 14 protsendi võrra. Maailma tervishoiuorganisatsioon WHO peab vererõhku kõrgeks, kui näitajad on 140/90 mm Hg.
Et kõrge vererõhk tõstab halvatuse, südame-, neeruhaiguste ja dementsuse tekke ohtu, soovitavad teadlased rakendada ulatuslikku mürakaitset, et inimesed saaksid korralikult välja puhata.
Uuringud on tehtud euroliidu tellitud projekti “Kõrgvererõhk ja öine lennukimüra” raames. Kokku osales uuringus 5000 Londoni, Berliini, Ateena, Milano, Stockholmi ja Amsterdami lennujaamade läheduses elavat inimest.
Kuidas kaitsta oma südant kõrge vererõhu eest?
•• Liigu regulaarselt - see aitab hoida kehakaalu kontrolli all, ergutab ainevahetust, mõjutab soodsalt vererõhku, vere kolesteroolisisaldust ja veresuhkru tasakaalu. Näiteks 10 kg kaalukaotus langetab ülekaalulistel inimestel vererõhku kuni 10 mm Hg võrra.
•• Toitu tervislikult - söö rohkesti kiudaineid, vähe soola ja tahkeid rasvu.
•• Väldi alkoholi liigset tarbimist, sest alkohol suurendab kehakaalu ja kiirendab veresoonte lupjumist.
•• Südamesõbralik toit vähendab vere kolesteroolisisaldust, vererõhku ja kehakaalu.
•• Loobu suitsetamisest - suitsetamine kiirendab veresoonte lupjumist, vähendab vere hapnikusisaldust, suurendab vere hüübivust ja trombiohtu. Seega tekib suitsetades suur südameinfarkti ja ajuinsulti haigestumise oht.
•• Puhka regulaarselt - küllaldane puhkus vähendab stressi ja seega ka kõrge vererõhu tekke ohtu.
Allikas: www.inimene.ee
