Ainuüksi väikesesse Hirvli külla Harju maakonnas, kus Jams ise elab, on viimastel aastatel asunud elama neli noort peret. Lähemas ümbruskonnas on selliseid abi-

elupaare aga kümmekond.

Sulev Jams on ise kindlalt talupidamise kasuks otsustanud. Oma seniseid katseid kodukohas põllupidamise ja sordiaretusega tegelda ei loe ta ise kuigi kiiduväärseteks. Väikesed tagasilöögid pole Jamsi meelest piisav põhjus, et maaelule käega lüüa. Praegu töötab ta agronoom-müügijuhina Tallinnas asuvas firmas Agrimatco ja õpib Liidrite Koolis, mis valmistab noori ette maaelu juhtimiseks.

Talupidajate Keskliidu juurde asutatud Liidrite Kool tegutseb praeguseks juba neljandat aastat. Sinna võetakse õppima konkursi alusel selliseid maanoori, kellest loodetakse edaspidi kodukandi elu edendajaid. Hetkel kogub selles Rootsi koolitajate juhendamisel teadmisi veerandsada õpilast. Kuulatakse loenguid poliitikast, riigivalitsemisest, ettevõtlusest, kultuurist ja meediast ning tegeldakse viies töögrupis erinevate maaeluprobleemide lahendamisega.

Sulev Jams juhib töörühma, mis tegeleb maainimeste psühholoogilise nõustamisega. Jamsi enda arvates on see väga oluline valdkond: just inimeste ajukurdude vahel peituvad maaelu kõige suuremad probleemid. Inimesed ei lähe uuendustega kaasa seetõttu, et neil puuduvad teadmised. Kuid vähem oluline pole seegi, et puudu jääb söakusest ja enesekindlusest.

"Maainimeste võimalused kitsikusega võitlemiseks ja uute teadmiste omandamiseks on üsna piiratud," selgitab Jams ja maalib silme ette võrdlemisi tuttava pildi poetrepil pudelit kummutavast talumehest: "Masenduses otsib mõnigi talumees lohutust just seetõttu, et tal pole oma muret kellelegi kurta." Kohalik sotsiaaltöötaja või nõustaja pole tema jaoks kindlasti inimene, kelle ees oma hing pahupidi pöörata. Kui linnaelanik jääb abi otsides anonüümseks, siis maainimene seda loota ei saa. Kuidagi peaks aga temagi õppima hingeprobleemidest jagu saama ja teadma, kust vajadusel nõu ja abi küsida. Just sedalaadi probleeme üritabki Jams oma meeskonnaga hakata leevendama.

Noor maamees tunnistab, et talle endale on psühholoogilist abi andnud juba selles koolis õppimine ise. Jams on enda sõnul muutunud endisest suhtlemisaltimaks ja avatumaks. Samasugust arengut on ta märganud kaasõpilastegi puhul. Kuu aja pärast, kui kool läbi, peab Sulev Jams hakkama eluvaimu sisendama kodukandi inimestesse.

"Kui maale tuleb rohkem noori, kes on uuendusmeelsed ja julgevad võtta riski, hakkab elu tasapisi ülesmäge minema," usub Sulev Jams. Esialgu käib enamik neist tööl Tallinnas. Kohapeal pole just kerge rakendust leida, mis oleks ka ühtaegu tulus. Kuid Jamsi meelest on tähtsaim see, et noored inimesed on juuripidi maal.