Coca-Cola Plaza 8. saalis istub peale minu veel neli inimest. Kell on viis pärastlõunal ning kinokülastamiseks halvemat aega on ilmselt keeruline ette kujutada. Aga küllap pole see peamine põhjus, miks kobarkino niigi väikese saali read on pehmelt öeldes hõredalt täidetud. Kuigi Afganistani ajalugu on Eesti omaga tihedalt seotud – põhiliselt küll Nõukogude vägede sissetungi kaudu 1970. aastate lõpus–, on seal toimuv ja toimunu siinse kinosõbra jaoks ilmselt ikkagi liiga kauge ja võõras mure. Kõigele lisaks on Šveitsi filmirežissööri Marc Forsteri film “Lohelennutaja” valdavas osas darikeelne (eestikeelsete subtiitritega muidugi) ja vaevalt et seegi erilise kassamagnetina töötab. Ometi võiks. Sest vaatamata filmi loojate ning näitlejate päritolule (ameeriklased mängivad siin vaid episoodilisi osi), räägib “Lohelennutaja” lääne vaatajaga ootamatult arusaadavalt. Ning lugu, mida Afganistanist pärit lapsnäitlejad jutustavad natukenegi nime teinud täiskasvanutega, on erakordselt liigutav.

Kahe sõbra, Amiri ja Hassani purustamatud sõbrasuhted saavad saatusliku löögi, kui Amir saadab iseenese argpükslikkusest tuleneva häbitunde allasurumiseks oma parima sõbra ning selle perekonna sisuliselt hukatusse. Veel mõne aja eest kohaliku tuulelohede lennutamise võistluse võitnud poisse lahutavad lisaks Amiri reeturlikkusele peagi ka Afganistani mullateid kündvad Nõukogude roomikud. Aastaid hiljem naaseb brežnevliku okupatsiooni eest Ameerikasse põgenenud ning seal kirjanikuna töötav Amir koju, et aastakümnetetagust katastroofi natukenegi heastada. Kabulis “ruulib” aga Taliban ning lugu kisub nõrgema närvikavaga vaataja jaoks tõsiseks katsumuseks.

Kabulis film keelatud

“Lohelennutaja” on Ameerikas elava afganistani kirjaniku Khaled Hosseini samanimelise romaani järgi valminud film, mille tegelik saamislugu ei jää ekraanil toimuvale ekstravagantsuses just eriti alla. Filmistuudio Paramount korraldas peamisi tegelasi kehastanud laste kolimise Afganistanist mõnevõrra liberaalsemasse Araabia Ühendemiraatidesse ning tagab majandusliku toe nende täiskasvanuks saamiseni, kuna kodus Kabulis (kus film on muide keelatud) pole laste elu pärast “Lohelennutajas” üles astumist enam ohutu.

Kummatigi on aga just amatöörid ehk lapsnäitlejad need, kellele film oma õnnestumise põhiliselt võlgneb. Väikest hesaari poissi Hassanit mänginud Ahmad Khan Mahmidzada on oma palju kõneainet pakkunud osatäitmise eest saanud ka auhindu. Loodetavasti toob see lohutust tema “Lohelennutaja” poolt pöördumatult muudetud ellu.