----

Imavere vallas asuv Inga ja Innar Rohtsalu Sassi talu on Mandri-Eestis ainus, kus saab näha kolme lennuvõimetut linnuliiki viiest: jaanalindu, emu ja nandut. Lisaks on nii pererahva kui külaliste rõõmuks toidul väiksemaid sulelisi, nagu paabusabatuvid, paabulinnud, pärlkanad, kalkunid, kõrvukfaasan jt – kokku 25 liiki.

 

Uudishimulikud andsid tõuke käima lükata turismitalu

Ettevalmistused jaanalindude tallu toomiseks algasid 2002. aasta suve lõpul. Vaja oli ehitada kõrge aed ja põhupallidest kerkis toakõrgustele lindudele ka ajutine varjualune. Sama aasta oktoobris jalutasid esimesed eksootilised linnud juba talu koplis ringi.

“Kui kulutused kokku lüüa, siis ligi 100 000 krooni peaks jaanalinnukasvatusega alustajal küll vaja olema,” rehkendas Inge Rohtsalu.

Sassi turismitalu Imaveres on ametlikult tegutsenud neli aastat, osaühingul Jaanalinnufarm täitus mais aasta. Perenaise Inge selgitust mööda oli esialgu mõttes jaanalinde ikka liha ja munade pärast kasvatada, tegelikkus kujunes aga teistsuguseks. “Kõigepealt tuli hoopis turism ja nüüd hakkame jälle tõsisemalt tootmise peale mõtlema,” sõnas ta. Innari meelest võiks jaanalinnukari kasvada kuni 100 linnuni.

 

Lihast saab praadi, munast omletti

Rohtsalu pere avas oma kodu külastajaile ametlikult 2004. aasta suvel, kuigi jaanalinnud on kõrge aia taga möödujate tähelepanu äratanud juba viis aastat. “Kui siis üha rohkem inimesi astus õuele võõramaa linde uudistama ja nende kohta pärima, mõtlesimegi, et miks mitte seda ametlikult teha,” pajatas Inge Rohtsalu. 2005. aasta hilissügisest on Sassi talus ka Lõuna-Ameerika jaanalinnud ehk nandud, kel nimeks Lumehelbeke ja Vihmapiisk. Jaanalinnuisandad on ristitud Karlaks ja Jussiks, ainult üksik emu on veel nimetu.

Tänavu kevadel hakkas pererahvas ehitama toitlustustaret. “Kasutasime lisaks oma rahale ka laenuraha ja EAS andis alustava ettevõtte toetust 50 000 krooni,” rääkis Innar Rohtsalu.

Nädal pärast jaanipäeva avas ta oma talu õuel toitlustuskoha, mille menüüs road jaanalinnulihast ja munast. Õuepealsest poest saab aga osta kõikvõimalikke jaanalinnulikke suveniire, tarbeesemeid ja koguni ravimeid.
Sassi talu eksootilisi linde on käinud uudistamas turistid Saksamaalt, Kanadast, Inglismaalt ja isegi Itaaliast. Farmi edukuse võtmeks peab Rohtsalu soodsat asukohta ning koostööd Imavere kõrtsi ja piimandusmuuseumiga.

 

Rootslane Kusti toob pererahvale pensionilisa

Järvamaal Säreveres otsustasid Lõive ja Raul Roosimaa mõni aasta tagasi, et aeg on mõelda kolmandale pensionisambale. Kuna nende elamine ei anna kuidagi turismitalu mõõtu välja, siis tagasihoidlikke tingimusi arvestades tuli otsus hakata kasvatama jaanalinnutibusid.

“Kasvatamisega oleme tegelenud kaks aastat. Alustuseks ostsime Laasi talust kaks aastast lindu ja mõned kuu-kahe vanused tibud. Aasta tagasi ostsime Rootsist juurde veel ühe väga kõrge ja tugeva punakaelalise isa, kelle ristisime Kustiks, ja kolm täiskasvanud emalindu,” kõneles Lõive Roosimaa. Ta hoiatas, et rikkaks tibude tootmisega ei saa, kuid pensionile tilgub siiski arvestatavat lisa. “Iga linnuga kaasneb kohustus ja vastutus, nende eest hoolitsemine peab meeldima,” selgitas Lõive Roosimaa.

 


Äri peab tooma kasu

  •     Kui osta tibu 1500 krooni eest, siis tema kümnekuuseks kasvatamiseni kulub söödale 2000 krooni.
  •     Linnust saab ca 25 kilo liha.
  •     Kilo jaanalinnuliha maksab 300 krooni.
  •     Seega tulu lihast 7500 krooni.
  •     Naha parkimine maksab 600 krooni.
  •     Pargitud nahk maksab ca 2000 krooni.
  •     Seega tulu ühest 10 kuuseks kasvatatud jaanalinnust ca 10 000 krooni.
  •     Kulud ca 5000 krooni, kui arvestada juurde linnu tapamajja viimine ja liha transport realiseerimiskohta ja muud kulud.
  •     Kasum seega ca 5000 krooni.

Allikas: Raul Roosimaa