Kristi on äärmiselt kriitiline oma välimuse suhtes, kuigi paljud sõbrannad kadestavad tema saledust ja omapäraseid näojooni. Enne kodust väljumist veedab ta tunde peegli ees, valib sobilikke riideid ja püüab meigiga ettekujutletavaid iluvigasid peita. Viimasel hetkel, riskides tööle hiljaks jäämisega, leiab ta, et valitud rõivad ei sobi omavahel kokku ja asub taas riidekapis tuulama. Mõnel hommikul vahetab ta neli-viis korda riideid, enne kui tulemusega enam-vähem rahule jääb. Aga juba tööle jõudes leiab ta, et ei sobitu keskkonda.

Lisaks riietumisprobleemile on ta veendunud, et tema keha on inetu. Piisab vaid elukaaslase lõõpivast märkusest: “Oled vist juurde võtnud!” ja Kristi tuju on terveks päevaks rikutud. See ajab naise paanikasse, sest niigi loobub ta juba parematest paladest ning tema vannitoariiulid on trimmivate ja tselluliiti õgivate vahendite all murdumas. Ta võimleb hommikuti ja otsib niigi tiheda töögraafiku juures võimalust fittness-treeningusse minna. Pidev mure välimuse pärast ajab Kristi meeleheitele ja röövib igasuguse rõõmu elust…

Pidev kriitika enda aadressil

Saksa psühholoogiaalane ajakiri Emotion vahendab, et arvamusküsitluste kohaselt peab 75 % naistest end liiga paksuks, samas vaid 25 %-l neist on tõesti ülekaal. Millest siis selline kriitika iseenda aadressil?

Telereklaamid, iluajakirjad ja maanteeääri vooderdavad hiiglaslikud reklaamplakatid kujutavad unistuste figuuriga naise-deaali, mis vähemalt  90 %-le päris-naistele jääb kättesaamatuks.

Rahulolematus oma välimusega pole kaugeltki mitte ainult naiste probleem. Ka üha enam mehi tunneb endal iluideaalide pealesurutud sundi ja arvab, et nende keha pole tasemel. “Eks selle pärast käiakse ju end jõusaalis kolmnurgaks pumpamas,” kommenteerib teemat seksuaalterapeut Meelis Sütt.

Ka psühhiaater Ülle Võhma sõnul näitab üha süvenev body buildingu-tendents, et meeste seas kasvab mure väljanägemise pärast. “Ajakirjad soovitavad neil minna maniküüri, neil on oma kosmeetikasarjad,” lisab ta.

Psühholoogid nimetavad äärmuslikku ja haiglaslikku rahul-olematust iseendaga düsmorfofoobiaks. Iluvigasid nähakse ülepaisutatult ja kannatatakse kohutavalt arvamuse all, et ollakse koledad. Mõtted tegelevad vaid ettekujutatud koledusega ja selle all kannatajad on veendunud, et kõik inimesed seda kohe märkavad. Asi võib areneda nii kaugele, et inimene ei soovi enam kodust välja minnagi, ta satub sotsiaalsesse isolatsiooni, tekib depressioon ja pähe tükivad enesetapumõtted.

Kahjuks pole enamik oma probleemist teadlik ja vaikib selle parema meelega maha. Düsmorfofoobia põhjustajad pole teada – vallandajateks võivad olla traumaatilised läbielamised lapsepõlves või valusad kogemused puberteedieas. I-le paneb punkti kõikjal vohav reklaam, mis meie arvamust enda ebatäiuslikkusest vaid kinnitab.

Eesti Psühhiaatrite Seltsi president Andres Lehtmetsa sõnul diagnoositakse Eestis düsmorfofoobiat vähe ja sageli on häire seotud muude probleemidega. Ka Ülle Võhma kinnitab, et tegu pole sagedase haigusega. Võhma lisab, et haiguse alus on enesehinnanguprobleemid, mis väljenduvad ka söömishäiretes. Eluterve kriitika on sageli asjakohane. Kui enesega rahulolematus on kasvanud nii suureks, et hakkab igapäevaelu segama tuleb pöörduda psühholoogi või psühhiaatri poole.

Võhma sõnul sunnivad üldlevinud iluideaalid noori liialt raamidesse ja panevad uskuma, et vaid sel moel saab õnnelik olla. “Ära lase ennast raamidesse suruda. Iseennast tuleb hinnata sellisena nagu sa oled, sest me kõik oleme unikaalsed,” soovitab ta. Seega – võti ilu juurde peitub meis enestes ja meie arvamuses iseenda kohta. Pole mingit mõtet jahtida objektiivset iluideaali, mida tegelikkuses ei eksisteerigi.

Kas on põhjust muretsemiseks?

Hirm välimuse pärast

Haiglaslikud kujutelmad

•• Selles pole midagi haiglaslikku, kui on päevi, mil peegelpilt ei meeldi. Kui aga vastad alljärgnevale neljale või enamale küsimusele jaatavalt, peaksid probleemi endale teadvustama ja sellel sarvist haarama.

•• Veedad iga päev rohkem kui tund aega mõeldes oma välimusele ja muretsed selle pärast.

•• Jälgid teisi ja otsid tõendeid selle kohta, et nad eiravad sind välimuse pärast.

•• Tunned end alaväärsena.

•• Vihkad oma keha ja veedad tunde peegli ees.

•• Arvad, et välimuse pärast pole edu tööalaselt ega isiklikus elus.

•• Sul on hirm kehalise läheduse ja seksi ees.

•• Võrdled end sageli teiste inimestega, arvad, et oled lausa kole.

•• Kui pilgu peeglisse heidad, näed vaid seda, mida arvustada.

•• Kui keegi sulle välimuse pärast komplimendi teeb, ei usu sa, et see on tõsiselt mõeldud.

•• Sul on välimuse pärast hirm inimeste sekka minna.

Allikas: ajakiri Emotion