Martin Kaares alias Qba
"Kõige esimese maali maalisin umbes 6-aastaselt," meenutab Kaares. "Sealt edasi käisin kunstiklassis, kus veetsin praktiliselt kogu lapsepõlve aja."
Muidu DJna leiba teeniva Kaarese jaoks on muusika ja kunst alati käsikäes käinud. "Millegipärast on juhtunud nii, et ma ei suuda vaikuses praktiliselt midagi teha," seletab ta. "Alati on vaja mingit tausta, kas siis koristades, maalides või raamatut lugedes. Muusika mõjutab tegelikult maalimise juures väga - ta annab jõudu ja energiat ning tegelikult ma vahetaksin paleti pealt osad toonid muusika vastu välja. Eks muusika anna sulle läikeid ja varje, loodust ja raudbetooni, armastust ja süngust. See alateadvuse osa, mida muusika tegelikult mõjutab, on omaette teadus. Elagu muusika!"
Vaatamata edukale DJ-karjäärile ja muusikahuvile, pole Kaares kunagi pilli mänginud ega laulnud, vähemalt mitte korralikult. "Kuigi mul
kunagi oli koos härra Margus Sikkuga oma punkansambel, kus me vaheldumisi
mängisime kõiki pille ja laulsime," meenub Qbale, kelle arvates see ettevõtmine suurt kriitikat ei kannata.
Näituse otsustas Martin Kaares avada, sest avastas, et temas on nii palju loomet, mida ei ole kuskile panna ning sõprade kaasasoovitusel tuli hea idee, teha hoopis midagi uut – näitus. "Kuna maalida on mulle alati meeldinud ning olen saanud pidevalt oma uhkete värvikompsoitsionide eest kiita, siis langeski liisk maalikunstile," põhjendab Kaares just maalinäituse avamist. "Kui aus olla, siis on äärmiselt keeruline minu stiili defineerida, sest see on omamoodi segu fotorealismist, sürrealismist ning veel paljudest muudestki kunstistiilidest. Kui päris aus olla, siis vist ei oska mitte keegi seda defineerida. Tegemist on ikkagi esimese isikunäitusega, ma katsetasin erinevate stiili ja materjalikäsitluste ning tehnikatega." Näitusel eksponeeritavate maalide läbivaks teemaks on kevad ning kõik sellega kaasnev. Suured pinnad, mida aeg-ajalt läbivad peened detailid.
Selle asemel, et nimetada oma viis lemmikplaati, eelistab Qba oma elu viide muusikalisesse etappi jagada.
1. "Algklassides oli mul selline värk, et mu vennad olid minust tublisti vanemad
ning sedasi 80ndatel olid nemad ikka vägevad hevimehed," meenutab praegu klubimuusikat mängiv DJ. Sellest ajast tuleb talle meelde GGGrupi
plaat, mille lõpuks ta vanemad ära peitsid, nagu ka ülejäänud
heviplaadid ("Ei tea küll miks, kas nad kartsid et must saab halb inimene!?"). "Miskipärast on aga tolle aja kõige mõjukamaks plaadiks jäänud Pink Floydi
kontsertvinüülplaat "Delicate Sound of Thunder"," tunnistab Kaares, kes plaati silmitsedes loeb sealt nüüd välja loosungi "I hate my parents" ("Hehe, kust see sinna sai, keegi ei
tea!").
2. "Põhikoolis oli muidugi populaarne kuulata eurodiskot, nagu ta
seal 90ndate esimeses pooles oli," lahkab Kaares teist eluetappi. "Aga minu jaoks avaldas muljet hoopis Villu Tamme superäge raadiosaade TOP raadios - tema stiil ja oskus teha saatest eriti
ägeda ja "keldri"." Kuigi tol ajal olid hinnas "halvemaks" lindistatud
(keldri)punkpändid, siis selle ea lemmikuks julgeks Qba jätta ikkagi
J.M.K.E. "Gringode kultuuri".
3. "1996. aastal kuulsin ma esimest korda Goldie
"Timelessi"," mäletab Qba üht elu verstaposti. "Vau, siiamaani tõusevad mul ihukarvad püsti, kui ma kuulen selle muusika
ilu ja kurbust, üksindust aga samas väga jõulist loomust. Arvatavasti on see mu
elu läbi aegade kõige-kõigem ja parem lugu, mida ma kuulnud olen," tunnistab ta, kuigi usub, et arvatavasti on ta juba piisavalt vana, et leida endale veel mõni läbi aegade ja olude niivõrd eriline olnud lugu. "Niiet julgelt
võin õelda, et see nimilugu (mis on 21 minutit pikk ja koosneb tegelikult kolmest
erinevast loost) ning kogu album on mu siiamaani läbielatud elu kõige tähtsam ja
parim album!"
4. "Ülikooliaegu saabusid mul ajad, kus peod, millel ma plaate
käisin mängimas, läksid väga suurteks ning võimsateks," liigub Qba ajas edasi. "Aga minu isiksus ja
kodune muusikameelsus muutus vastupidiselt sellele just rahulikuks. Kuigi
ma olen hauss-muusikal vaikselt kõrva peal hoidnud juba aastast 1993, siis just sel
ajal muutus hauss ja džässmuusika mu koduseks muusikavalikuks nr. 1." Paraku on see aga ka valdkond, kus Qbal on eriti raske tuua välja mõnda erilist lemmikut. Selle aja muusikavalik oli pigem foonimuusika. Qbale meeldib foonimuusikaks kuulata pikkasid ja
sügavaid muusikamikse. "Nad on taustal, sa oled seal kuskil rütmi sees, aga
vastupidiselt vokaali ja laulumõtte või sõnumiga lugudele, saad sa sügavas
miksteibis liikuda oma mõtte järgi," seletab ta mikside võlu. "Luua ja ise edasi minna ilma välispidiste,
pealesurutud mõttemallideta, mida pahatihti laul ja tugev kitarrimeloodia või
viis teeb." Džässivallas on tal üks lemmikutest DJ Krush Jaapanist ("No see mees teab, kuda teha!"), kuid ülejäänute nimesid on
nii palju, et nad ei mahuks siia ära ("Ja no jube
ebaviisakas oleks kedagi eraldi sealt välja tuua!").
5. Qba hetke lemmikutest
on kõige lihtsam aimu saada kuulates tema, L.Eazy ja Tosha raadiosaadet Tjuun in (reede õhtuti
Raadio 2s). "Siia võib tegelikult panna mõned nimed ka nagu Icicle, Lomax, Commix, Alix Perez - artistid kes just momendil mind kõige rohkem kõdistavad!" paljastab Qba. "Aga
mis siin rääkida tegelikult, maailmas on nii palju muusikat ja head
muusikat!"