Meditsiinitöötajad löövad kaasa C-hepatiidi levimusuuringus

Eesti haiglates on käivitumas ulatuslik C-hepatiidi levimusuuring. Uuring on anonüümne ja selles osaleb 2500 meditsiinitöötajat. EPL-i terviselisa küsis tunnustatud arvamusliidritelt, miks on C-hepatiidi levimust vaja uurida.

C-hepatiidi levimusuuringuid Eestis seni veel pole

Aino Rõõm,

Ida-Tallinna keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna juhataja

Kui palju on Eestis C-hepatiidi viirusega nakatunud inimesi, ei ole täpselt teada. Spetsialistide arvates võiks see arv olla 1–2% kogu elanikkonnast, kuid levimusuuringuid ei ole. Alati uuritakse doonorite verd ja teatud riskigruppi kuuluvaid inimesi. Üks suurem riskirühm on narkomaanid, kelle hulgas on lisaks HIV-le kõrge ka C-hepatiidi levimus. HIV-positiivsete narkomaanide uuring Eestis näitas kõrget C-hepatiidi viiruse levimust 80–90 protsendil selles riskigrupis, paljud nendest on ka haigla patsiendid.

Igapäevases töös on kogu meditsiinipersonal lõike-torkevigastuste kaudu ohustatud C-hepatiidi viiruse ülekandeks. Kui HIV puhul saab ülekande vältimiseks võtta kohe viirusvastast ravi, mis oluliselt vähendab nakatumise riski, ja B-hepatiidi vastu saab ennast kaitsta eelneva vaktsineerimisega, siis C-hepatiidi viiruse ülekande vastu profülaktilised abinõud puuduvad.

Kui ohustatud on meditsiinitöötajad ja kas viiruse levimus on meditsiinitöötajate hulgas kõrgem või samasugune nagu elanikkonnas, sellele küsimusele saame vastuse, viies läbi meditsiinitöötajate (arstid, õed, hooldajad) uuringu Eesti kuues suuremas haiglas. Uuringusse on osalema palutud kokku 2575 haiglatöötajat. Uuring on anonüümne ja töötaja osaleb uuringus kodeerituna – küll aga saavad kõik osalenud oma analüüsi tulemused teada.

Kui töötajal esineb C-hepatiidi viirusega nakatumine, jätkatakse täpsustavate uuringutega. Õigel ajal tehtud uuringud ja varajane viiruskandluse väljaselgitamine hoiavad ära haiguse kaugtagajärjed ning aitavad vabaneda viirusest.

C-hepatiidi testimine on kui värav õigeaegseks C-hepatiidi avastamiseks

Riina Salupere,

TÜ kliinikumi endokrinoloogia-gastroenteroloogia osakonna juhataja

C-hepatiidi viirusest põhjustatud maksapõletik ehk C-hepatiit kulgeb aeglaselt, ilma oluliste haigustunnusteta ning muutused võivad olla ainult vere-

analüüsides. Kui aga patsiendile vereanalüüse ei tehta, võib hepatiit jääda diagnoosimata. Oluline on teada, et hepatiidistaadiumis on võimalik viirusvastase raviga C-hepatiiti ravida ja haiguse progresseerumist peatada, ning patsient tervistub.

Seega on C-hepatiidi testimine kui värav haiguse õigeaegseks avastamiseks, viirusvastaseks raviks ja tervistumiseks.

C-hepatiidi testimine on näidustatud:

•• neile, kes on ühiseid süstlanõelu kasutanud veenisiseste narkootikumide tarbimisel,

samuti kõigile neile, kes on seda ühekordselt proovinud;

•• inimestele, kelle haigus või varasem meditsiiniajalugu seondub sagedasema C-hepatiidi esinemisega (näiteks HIV-positiivsed, teadmata põhjusel maksaanalüüside muutustega inimesed jt);

•• kõigile neile, kes on vere- ja verekomponentide ülekandeid saanud enne 1993. aastat;

•• meditsiinitöötajaile, pääste-ametnikele ja kõigile teistele, kes oma töö tõttu võivad olla kokkupuutes C-viirust sisaldava verega või kellel on tööalaselt juhusliku nõelatorke oht.

Et meditsiinitöötajad on teadlikud tööalasest C-hepatiidi riskist ja oma elukutse tõttu peame olema ka terviseuuringute algatajad, siis just meie edumeelsus ja eeskujuvalmidus on käesoleva uuringu algatamise peamisi põhjusi.

Uuringu idee on näidata head eeskuju

Matti Maimets,

TÜ kliinikumi infektsiooniteenistuse direktor

Olukord haiglates on patsientidele ohutu. See aga ei tähenda, et poleks riskigruppe.

Uuringu üldine idee on: arst, näita teistele head eeskuju. Et meditsiinitöötajad puutuvad kokku patsientide verega, kuuluvad nad C-hepatiidi riskigruppi. Uuring on vabatahtlik. Ano-nüümsus tagatakse sellega, et kõik uuritavad saavad unikaalse koodi, mida kasutatakse dokumentidel nime ja isikukoodi asemel. Seda, kes konkreetselt peitub iga koodi taga, teab igas haiglas ainult uuringu koordinaator.

C-hepatiidi viirus levib peamiselt nakatunud verega. Seega – ärge ennast ise süstige ja kui süstite, siis puhta süstlaga. C-hepatiidi kaugtagajärgedeks või-vad olla maksatsirroos ja -vähk. Õigeaegne diagnoos ja ravi või-maldavad seda vältida.

Ravile allumine on individuaalne

Kai Zilmer,

Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskeskuse juhataja

Haigete arv võiks olla umbes 1–2% uuritavatest. Haiged saavad ravi gastroenteroloogi või infektsioonhaiguste arsti juures patsiendi soovi kohases haiglas. C-hepatiidi ravi efektiivsus sõl-tub patsiendi organismi ja tema viiruse eripäradest, haigusest paraneb 20–80% patsientidest. Ravi on tasuta kõikidele ravikindlustusega patsientidele, kroonilise C-hepatiidi ravi koosneb kahest komponendist, millest üks on suukaudne ja teine süstitav ravim. Ravi kestab 24–48 nädalat.