New York City ei ole enam ammu endine.

Ulatuslikud ja paljude meelest vaat et fašistlikud puhastusmeetodid on teinud Suurest Õunast Ameerika Ühendriikide turvaliseima linna ja nii juhtubki, et Skandinaavia black metal hiiglased Enslaved ning Dark Funeral annavad oma kauaoodatud Põhja-Ameerika turnee strateegiliselt olulisima kontserdi turistidest ja imeliselt sädelevaist neoonreklaamidest kubisevas linnaosas nimega Midtown Manhattan.

Kunagi ruulisid siinkandis narkodiilerid, prostituudid ja kõik ülejäänud mõeldavad dekadentliku maailma - mille kultuuriliseks väljenduseks satanistlik black metal mingitel tingimustel ju passiks - stereotüübid.

Nüüd on "inimrämps" siit kividžunglist kaugematesse äärelinnadesse deporteeritud ja Manhattani keskosa on sama ohtlik (ning põnev) kui Türi aedlinn. Ja ometi pakivad Enslaved ja Dark Funeral oma tuuribussi just siin lahti.

B.B. King Blues Club And Grill on kohana oma nime väärt. Ehk siis pakutakse siin bluusi ja grilli. Bruce Hornsby ja Isaac Hayes'i muusikaga harjunud kesklinna klubi on puhas ning sigareti läitmisele järgneb siin väljaviskamine.

New Yorgi rohkearvuliste metalpeade orgiaks on bluusiklubi põhjalikult valmistunud. "No moshing!" sildid ja nelinurksete peadega inimkappide surmavad pilgud tervitavad iga uksest sisenevat külalist. Muusikaajaloo eklektiliseim üritus võib alata.

Arizona osariigist soojendusesinejaks palgatud Abigail Williams pole kahjuks grammigi enamat kui Arizona osariigist palgatud soojendusbänd. Anakronistlikest metalklišeedest ja alla keskmise karismaatilise klahvpillitütarlapse eepilistest süntesaatori outro'dest koosnev kakskümmend minutit möödub kiretult.

Neljadollarilised Coca Cola lonksukesed lähevad baaris hästi kaubaks. Paremini, kui Abigail Williamsi värskelt ilmunud EP, mida orkestri silmnähtavalt närveeriv laulja iga numbri vahel püüdlikult reklaamib.

Ent iga Kolgata tee on temal sooritatud samme väärt. Sest kohe juhtub kõige ebatõenäolisemas paigas maailmas - steriilises bluusiklubis keset sätendavat disniländi - kõige pretsedenditum kontsert siinsirgeldaja isiklikus kontsertide külastamise ajaloos. Lavale astub Enslaved, tõenäoliselt parim bänd maailmas.

15 aastat tagasi moodustatud Norra black metal bänd on läbinud kõige põnevama mõeldava arengu. Ja kogu see areng avaneb täna õhtul oma täies hiilguses ning kõigis dimensioonides.

Enslaved alustab paari looga viimaselt "Ruun" albumilt ning külastab seti käigus pea kõiki aastate jooksul komponeeritud plaate. Just nimelt komponeeritud, sest eriti viimased Enslaved'i teosed tuleks muuta kohustuslikuks kuulamismaterjaliks maailma kõigis konservatoorumides.

See kraam on peen - harmoonia mõiste, vähemalt rockmuusika kontekstis, omandab kitarrist Ivar Bjørnsoni kümnekihilistes rütmifaktuurides absoluutselt uue tähenduse. Need riffid tapavad.

Orkestri frontman Grutle Kjellson hoiab showd uhkelt koos ning "No moshing!" siltidega B.B. Kingi nimelises pisikodanlikus bluusiklubis tehakse teadagi mida. Eriti siis, kui Enslaved absoluutset klassikat mängima hakkab.

See kontsert on liiga hea. Liiga hea, et sellele kohe veel midagi otsa kuulata. Isegi siis, kui see on Dark Funeral ise.