Mürast jagu saada aitavad miimid
Kui me kõneleme mürast, siis mõtleme tavaliselt helisid, mille kuulmismeel ajju saadab ja mis meid häirivad, magada ei lase või mõjuvad isegi tervisele. See on müra kui saast, mis levib enamjaolt õhu, aga ka ehitiste vibratsiooni kaudu. Kummalisel kombel käib müra vähendamine õhu saasteainetest puhastamisest eraldi. Brüsselis toimunud Rohelisel Nädalal arutati ka seda, miks müra ja teisi õhu puhtuse näitajaid käsitletakse ikka veel lahus ja kas ei oleks võimalik tegelda nendega üheskoos, nõnda et ühe näitaja parandamine ei suurendaks teist.
Siinkohal räägime mürast kitsamas, inimese elu ja tervist häirivas ja kahjustada võivas mõttes. Looduses ei ole olemas midagi, millega ei kaasneks müra. Müra sisaldub elektrilistes signaalides, müra kaasneb kaugeimatest tähtedest saabuva valgusega ja lähimatelt lindudelt tuleva lauluga.
Liigne müra teeb haigeks
Elusolendite edukus sõltub sellest, kui osavalt suudavad nad mürast tarviliku üles noppida. Nõnda on kogu meie elu mürast sõnumite noppimine. Mõni uuring viitab koguni, et kõrv ja silm vajab mingit taustmüra, et üldse kuulda ja näha.
Mõõtes signaale ülikaugetelt tähtedelt, püüavad teadlased suurendada signaali osa ja vähendada müra osa. Seda püüab ka lärmakale peole sattunud külaline, kui tahab kellegagi juttu ajada.
Kui helimüra ületab teatud piiri, loob see eelduse kõrgvererõhktõveks, depressiooniks, eelkõige aga unetuseks. Müra asetab erineva kuulmisvõimega inimesed ebavõrdsesse olukorda, mistõttu peaks võrdõiguslased võitlema ka müraga. Kui inimene kuuleb keskmisest kaks korda halvemini, siis müra tausta kahekordistudes kuuleb ta halvemini neli korda. Vaegkuuljal on väga raske pidudel – kuigi tundub, et temal peaks olema lihtsam, sest kuuleb vähem. Müra segab püüdu selgusele, lihtsusele.
Euroopa Liidu keskkonnamüra direktiiv pärineb aastast 2002. Selles kasutatakse terminit „harmoniseeritud müranivoo” ning see määratakse mootorsõidukitele, kodumasinatele, aga ka elurajoonidele linnades. „Müra globaalselt mõõta ja piirata on üks kulukamaid ettevõtmisi,” kinnitas Stockholmi linnavalitsuse keskkonnajuht Per Enarsson. Direktiiv seab eesmärgiks jõuda strateegiliste mürakaartideni peamiste liiklusteede ja -viiside kohta.
Maailma tervishoiuorganisatsioon on seadnud normiks, et elamutest väljaspool ei ületaks müratase 40 dB. Normaalne kõne on valjem, umbes 55 dB. Sellise pideva mürataseme puhul on juba täheldatav vererõhu tõus. Uusasumites on suurim müra Prantsusmaal – 62 dB, Soomes on see 46 dB, Eestis 45 dB.
Enarsson selgitas Stockholmi strateegiat, mis ei panusta enam mürabarjääridele, vaid selliselt planeeritud asumitele, kus korterites on magamistoad ehitatud vaikse õue poole. Tema sõnul on küsitlused näidanud, et selliste asumite elanikest ainult 5% häirib liiklusmüra. „Kuid kärarikkad naabrid on probleemiks,” tõdes ta.
Porgandiga müra vastu
Müraga võitlemine on muu saastumisega võitlemisest raskem, kuna siin tuleb tegelda inimestega. Barcelona linnavalitsuse keskkonnajuht Enrique Aulí Mellado tutvustas nende linna tõeliselt innovatiivseid meetmeid.
Esmalt kõneles ta plaanist summutada müra katustel kasvatatavate juurviljadega, näidates õhuülesvõtet tuleviku Barcelonast, kus kapsas kasvab sama kõrgeks kui Sagrada Família katedraal ning porgand sama pikaks kui Kolumbuse kuju. Ning oli õnnelik, et linnakodanike elava öise sõnavahetuse vastu on leitud parimad mürasummutajad. Need on miimid, kes käivad mööda välirestorane, hoides näppu suul: „Tss, tss!” See lihtne ja loogiline ning odav meetod aitab, kinnitas Mellado.
Tiit Kändleri osavõttu Rohelisest Nädalast toetas Euroopa Komisjon.
ARV
40 miljardit
Euroopa Komisjoni hinnangul ulatuvad maantee-, rongi- ja lennuliikluse mürast põhjustatud sotsiaalsed kulutused 40 miljardi euroni, mis on 0,35% EL-i SKT-st. Aastaks 2050 loodetakse neid kaks korda vähendada. Selleks koostatakse strateegilisi mürakaarte.
Allikas: Euroopa Komisjon
Antarktikast avastati meie päikesesüsteemi seeme
Antarktikast leitud kahest eriti vanast meteoriidist leiti sellist laadi räni, mida paiskas universumisse enne meie päikesesüsteemi teket toimunud täheplahvatus. Mõned teadlased arvavad, et just see plahvatus vallandas tolmu- ja gaasipilvest päikesesüsteemi moodustumise. Kõnealused meteoriidid sisaldavad tõepoolest ebaharilike keemiliste isotoopide segu, mida ei saa seletada millegi muuga kui täheplahvatusega.
Allikas: Scientific American
NANOTEHNOLOOGIA
IBM-i uurimislaboris valmis maailma pisim film
Mais valmis IBM-i uurimislaboris multifilm, mille peategelane on poiss, kes mängib aatomiga. „Poiss ja tema aatom” on filmitud elektronmikroskoobiga ja selle tegelased on kokku pandud vasel asuvatest süsinikoksiidi molekulidest, millest tehakse nähtavaks ainult hapniku aatomid. IBM püüab nõnda avalikkusele tutvustada kvantarvuti ideed.
Allikas: Scientific American
